Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

…enda pärast

  • Kõige tähtsam on tarvitaja kindel otsus uimastitest loobuda.
  • Päris üksi on raske hakkama saada – toetu lähedastele, loo uusi suhteid uimasteid mittetarvitavate inimestega, ühine tugigrupiga.
  • Väldi inimesi, kohti ja olukordi, kus ja kellega varem uimasteid tarvitasid!
  • Abi pakuvad arstid ja psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja nõustajad, erinevad tugi- ja eneseabirühmad.
  • Ära anna tagasilöökide tõttu alla – tagasilöök ei tähenda tingimata ebaõnnestumist!

 

Uimastiprobleemide olemasolu ei ole endale lihtne tunnistada, see nõuab julgust ja tugevust. Võib tunduda võimatu naasta uimastivaba elu juurde, kui uimastitest on saanud justkui loomulik osa su igapäevaelust. Kuid see on võimalik ning paljud on sellega hakkama saanud!

Uimastite tarvitamisest loobumine on pikk tee: see võtab aega ja nõuab pühendumist, selleks tuleb end motiveerida ja selle puhul vajad ilmselt ka kõrvalist abi.

Kõige olulisem on otsus muutuseks. Paljudele uimastitega võitlevatele inimestele on kõige suurem ja raskem samm see kõige esimene: otsus uimasti tarvitamisest loobuda. Otsusega kaasneb mitmeid küsimusi:

  • kuidas tulla edaspidi toime stressi ja keeruliste olukordadega;
  • kelle peale loota ja keda usaldada, kui sõbrad või pereliikmed on ka uimastitarvitajad, siis kellega ülepea suhelda;
  • kuidas oma vaba aega sisustada.

Järgnevad sammud võivad sul aidata uimastitarvitamisest loobuda.

Loobumise planeerimine:
  • Jälgi oma uimastitarvitamise harjumusi (sealhulgas millal, kus ja kui palju tarvitad). Nii saad paremini aru, millist rolli uimastid su elus mängivad;
  • Loe üles tarvitamise lõpetamise plussid ja miinused, võrdle tarvitamise jätkamise hinda ja loobumisest teenitud kasu;
  • Mõtle oma sõprade, elukaaslase, laste, vanemate, karjääri, kooli ja tervise peale – kuidas sinu uimastite tarvitamine neile mõjub;
  • Räägi kellegagi, kelle arvamust usaldad – mida tema arvab sinu uimastite tarvitamisest;
  • Küsi endalt, mis takistab sul loobuda? Mis on see, mis võiks aidata sul tarvitamist lõpetada?
  • Mõtle põhjustele, miks soovid tarvitamisest loobuda;
  • Mõtle eelnevatele katsetele, kui üritasid lõpetada (kui neid on olnud). Mis toimis? Mis ei toiminud?
  • Sea endale konkreetsed eesmärgid, nagu lõpetamise kuupäev või edaspidised uimastite tarvitamise piirid.
  • Eemalda oma kodust ja töökohast kõik, mis sulle nende tarvitamist meelde tuletab.
  • Räägi oma sõpradele ja perele, et püüad lõpetada uimastite tarvitamist ja palu neil end toetada
Abi otsimine ja ravivõimaluste kaalumine

Täiesti üksi on väga raske hakkama saada. Korraliku tugisüsteemi olemasolu on oluline mistahes lisaks valitud raviviisi puhul. 
Narkosõltuvusest vabanemine ei ole kerge, ent inimeste seltsis, kelle poole võite abi ja juhendamise saamiseks pöörduda või kes teid alati ära kuulavad, on see siiski veidi kergem.

  • Toetu lähedastele sõpradele ja perekonnale – sõprade ja pereliikmete toetus on hindamatu väärtusega. Kui lähedased on sinu pärast kannatanud ning sa ei saa või ei soovi seetõttu nende poole pöörduda, mõtle nõustamise või pereteraapia peale.
  • Suhtle inimestega kes uimasteid ei tarvita – kui varasem seltskondlik elu keerles uimasti ümber, pead sõlmima uusi tutvusi inimestega kes uimasteid ei tarvita. Uimasteid mittetarvitavad sõbrad on loobumise puhul üliolulised. Püüa leida endale uus hobi või taasleida vana, osale erinevate huvirühmade töös, liitu vabatahtlikega või võta osa mõne kogukonna üritustest. Igasuguseid seltse, klubisid ja ühinguid on õnneks palju ja väga erinevaid.
  • Pöördu spetsialisti poole või ühine tugirühmaga – loobumisel on suureks abiks pädevad spetsialistid ning abiks võib olla ka sarnaste probleemidega inimeste tugi. Mitmel pool on olemas tugirühmad,  kus käies võid kuulda teiste inimeste kogemustest ja saada teada, kuidas on neil õnnestunud tarvitamisest loobuda. Vaata lisaks siit.
Kui oled otsustanud uimasti tarvitamisest loobuda, uuri põhjalikumalt abivõimalusi. Valikute kaalumisel pea meeles järgmist:
  • pole olemas ühte ainuõiget ravimeetodit, mis kindlasti kõiki aitab. Pea meeles, et inimesed ja nende vajadused on erinevad. Ravi sõltub alati konkreetsest inimesest, tema probleemidest ja olukorrast.
  •  Ravi peaks tegelema ka tarvitamisega kaasnevate probleemidega. Enamasti on uimastite tarvitamisega seotud kogu inimese elu – tema suhted, karjäär, tervis ja heaolu. Püüa leida abi ka teiste probleemide lahendamiseks. Loe täpsemalt erinevatest abisaamisvõimalustest siit.
  • Võtmesõna on pühendumine. Kindlasti ei lähe see kiiresti. Üldiselt mida pikem ja intensiivsem on olnud  uimastite tarvitamine, seda pikemat ja põhjalikumat ravi vajad.
  • Abi saamiseks on võimalik pöörduda erinevate spetsialistide poole. Iga inimene ei pruugi tingimata vajada meditsiinilisi protseduure või pikaajalist statsionaarset võõrutusravi. Lisaks arstidele ja psühholoogidele pakuvad abi ka sotsiaaltöötajad ja nõustajad, erinevad tugi- ja eneseabirühmad.
Kuidas edaspidi toime tulla?

Kas üks tarvitamise põhjusi oli soov oma valusaid emotsioone tuimestada, pärast vaidlusi rahuneda, raske päeva lõpus lõõgastuda või unustada oma probleeme? Stress, üksildus, viha, häbi, ärevus ja lootusetus — see kõik võib ajendada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Samuti võib soov uimasti tarvitamiseks tekkida ka justkui ilma põhjuseta. Järgnevalt on kirjas, kuidas end keeruliste tunnete korral maha rahustada ning uimastitarvitamise sooviga toime tulla. Mõned võimalused on näiteks:

  • Suuna energia liikumisse ja füüsilisse tegevusse. Füüsiline aktiivsus ei tähenda ainult sportimist või kallis jõusaalis käimist, see on ka lihtsalt jalutamine, kodutööde tegemine ja muud taolist.
  • Eemaldu mõneks ajaks ärritavast situatsioonist. Mine õue jalutama või jooksma, teise tuppa lemmikmuusikat kuulama või käi sooja duši all.
  • Kui tunned, et miski sind ärritab ning sa ei suuda rahuneda, ela ennast välja näiteks patja või diivanit tagudes. Kui võimalik, võid proovida karjuda, kui ei sega sellega teisi inimesi. Võid ka patja karjuda, et enda sees olevast pingest vabaneda.
  • Püüa enda mõtted mujale juhtida, lugedes ajakirju, lahendades ristsõna, kuulates muusikat või minnes jalutama. Võid ka proovida oma mõtted paberile kirja panna või tegeleda mõne muu loova tegevusega, näiteks joonistada.
  • Loe kümneni. Püüa oma keha lõdvestada ning sügavalt sisse ja välja hingata. Sügava sisse-väljahingamisega saad oma südame tööd aeglustada, see rahustab ja laseb tunnetel settida.
  • Paku endale mõni lõõgastav kogemus. Näiteks keri end sooja teki sisse, kuula rahustavat muusikat või vaata lemmikfilmi. Käi soojas vannis või duši all. Sulge silmad ja kujutle end mõnda rahulikku kohta. Tee endale tassitäis teed, vaata oma lemmikpilte.
  • Kohtu sõprade ja pereliikmetega, kes ei tarvita uimasteid. Sõbrad ja perekond panevad meid tundma, et meist hoolitakse, et me kuulume kuskile. Isegi kui alati pole võimalik lähedasega silmast silma kokku saada, võib ühendust pidada telefoni, kirja või interneti vahendusel.
  • Räägi oma tunnetest. Tunnetest rääkimine aitab meil raskemate aegadega toime tulla. See ei ole märk nõrkusest, vaid vastutuse võtmine oma vaimse heaolu eest. Kui sa ei oska oma enesetunnet väljendada ühe sõna või lausega, kasuta mitut. Oma tunnetest rääkimiseks ei pea lähedastega alati eraldi maha istuma, seda võib teha teiste tegevuste käigus, näiteks koos kuhugi jalutades, sportides, köögis süüa tehes või mujalgi.
  • Tegele asjadega, mille tegemist naudid. Mis tegevuse käigus võid ajataju kaotada? Mida sulle vanasti meeldis väga teha? Millegi nauditavaga tegelemine aitab unustada mured ning mõjub tujule ja enesetundele hästi. Lugemine, joonistamine, harrastused, kinoskäik, treenimine (sörkjooks, jalgrattasõit) on siinkohal head näited.
  • Küsi vajadusel abi. Keegi meist pole superinimene. Aeg-ajalt on igaüks väsinud, masenduses või õnnetu. Kui sa tunned, et ei tule enam ise murede või probleemidega toime, siis küsi abi. Kui arvad, et sul pole sõpru ega lähedasi, helista usaldustelefonile.
  • Võitle oma mõtetega ja muuda oma mõtteviisi. Ihade puhul kiputakse meenutama vaid uimasti tarvitamise positiivset mõju, unustades negatiivsed tagajärjed. Seetõttu on kasulik endale meelde tuletada, et tarvitades ei tunne sa end pärast paremini ja riskid väga suure kaotusega.

Tarvitamise lõpetamine on alles esimene samm. Edaspidine uimastite mittetarvitamine on kergem, kui väldid teadlikult inimesi, kohti ja olukordi, kus varasemalt uimastit tarvitasid. Vältima peaks:

  • suhtlemist vanade sõpradega, kellega koos uimasteid tarvitasid. Ümbritse end inimestega, kes uimasteid ei tarvita ning ei ahvatle sind pöörduma tagasi vanade kommete juurde;
  • baare ja klubisid, isegi kui alkohol pole sinu jaoks kunagi probleem olnud. Alkoholi tarvitamine vähendab pidurdusprotsesse ja takistab ratsionaalset mõtlemist, tuues uimasti tarvitamise kiiresti su mõtetesse tagasi. Väldi ka muid olukordi, mis seostuvad uimastite tarvitamisega;
  • probleemide maha vaikimist. Kui otsid arstiabi, pead oma loo ausalt ära rääkima. Sa ei pea tundma häbi ega kartma hukkamõistmist oma varasema tarvitamise pärast;
  • retseptiravimeid. Ära tarvita retseptiravimeid, mida on võimalik kuritarvitada. Kui arst sulle retseptiravimid välja kirjutab, siis tarvita neid ainult tema juhiste järgi.
Millega edaspidi tegeleda?

Uimastite tarvitamisest loobumist aitavad toetada kõik need tegevused ja huvid, mis muudavad elu sisukaks. On oluline tegeleda asjadega, mis sulle meeldivad ning mille puhul tunned end vajalikuna. Kui elu täidavad rahuldustpakkuvad tegevused ja eesmärgitunnetus, kaotab uimasti tarvitamine oma võlu. Selleks:

  • Leia endale uus harrastus. Tee midagi, mis ergutaks loomingulisust ja ergastaks kujutlusvõimet – midagi, mida oled alati tahtnud teha.
  • Võta endale lemmikloom. Tõepoolest, lemmiklooma eest tuleb ju vastutada, kuid looma eest hoolitsedes tunned, et keegi armastab ja vajab sind. Lemmikloomaga koos pead toaseinte vahelt välja õue minema ja saad end veidi treenida.
  • Osale oma sõpruskonna tegevustes. Asenda uimasti tarvitamine uimastivabade seltskondade ja tegevustega.
  • Sea endale mõtestatud eesmärgid. Pole tähtis milline on eesmärk – kas see on seotud karjääri, eraelu või tervisega – oluline on see, et see oleks sulle tähtis.
  • Hoolitse oma tervise eest. Regulaarne kehaline treening, piisav uni ja tervislikud toitumisharjumused aitavad hoida oma energiataset kõrgel ja stressitaset all. Kui tunned end hästi, on kiusatus uimasteid tarvitada väiksem.
  • Ära anna tagasilöökide tõttu alla. Ehkki tagasilöökide mõju on rusuv ja hirmutav, annab see võimaluse õppida oma vigadest ja teha vajalikke muudatusi.
  • Liitu mõne vabatahtlike organisatsiooniga. Aidates teisi abivajajaid tunned end ka ise palju paremini, sest oled kellelegi vajalik ja sinu tegudest on reaalselt kasu.
Tagasilöökide põhjused

Mitmed erinevad tegurid võivad „vallandada“ ohu pöörduda tagasi vanade harjumuste juurde ja taasalustada uimastite tarvitamist. Neist tavalisemad on:

  • Negatiivsed emotsioonid (näiteks viha, masendus või stress);
  • füüsiline ebamugavus (mõni haigus või füüsiline valu);
  • positiivsed emotsionaalsed seisundid (tahtmine end veelgi paremini tunda);
  • enesekontrolli proovilepanek („ühe triibu/tableti/süsti võin ju endale ikka lubada“);
  • suur kiusatus või sundmõtted (tarvitamisiha);
  • konfliktid teiste inimestega (näiteks vaidlused abikaasa, sõbra või pereliikmega);
  • sotsiaalne tarvitamissurve (olukorras kus näib, et kõik teised joovad või tarvitavad uimasteid).

Tähtis on meeles pidada, et tagasilöök ei tähista veel ebaõnnestumist. Alla andmise asemel püüa oma elu taas võimalikult ruttu rööpasse saada. Võta ühendust oma tugiisikuga, helista nõustamistelefonile, vestle terapeudiga või lepi kokku visiit arsti juurde. Mõtle, mis oli selle tagasilöögi põhjus, mis läks valesti ja mida tuleks edaspidi teisiti teha.