Kanep

Kanepist, meditsiinist ja inspiratsioonist

Hiinast olevat kanepi kasutamine levinud hommikumaade kaudu nüüdisaja Euroopasse alles XVI sajandil. Erilist huvi eurooplased selle vastu ei ilmutanud kuni XIX sajandi alguseni, mil Napoleoni sõjamehed tõid Egiptusest naastes Prantsusmaale hašišit. XIX sajandi teisel poolel ilmus Euroopa meditsiinikirjanduses hulgaliselt artikleid, mis soovitasid kanepit ravimiks eri haiguste ja seisundite puhul. Prantsuse arst Jacques-Joseph Moreau puutus oma jõukate patsientide ravireisidel muu hulgas kokku ka kanepiga ning tõdes, et araablased tarvitavad hašišit nagu türklased ja hiinlased oopiumit või eurooplased alkoholi. Prantsusmaale naastes püüdis ta uurida lisaks hašišile ka karumustika ja ogaõuna, eetri ja kloroformi mõjusid. Hariduselt psühhiaater, üritas Moreau erinevate ainete katsetamisel saada jälile vaimuhaiguste olemusele, sest talle näis, et näiteks hašiši mõjul tekkivad seisundid on olemuselt väga sarnased mitmesuguste vaimsete hälvete tunnustega. Ta lootis, et hašiš aitab tal saada esimeseks professionaaliks, kes tunneb vaimuhaiguste olemust ja kirjeldab neid nii-öelda seestpoolt vaadates ja analüüsides.

Lisaks korraldas ta ühes Pariisi hotellis „fantaasiasessioone", mida on kutsutud ka hašišitarbijate klubiks. Eelkõige on seda peetud prantsuse kirjanike ja kunstnike ühenduseks; sinna kuulusid näiteks maailmakuulsad kirjanikud Victor Hugo, Alexandre Dumas ja Charles Baudelaire. Klubi liikmed proovisidki mitmeid uimasteid, väidetavalt selleks, et oma loomevõimeid veelgi suurendada, ent loobusid peagi. Tsiteerides Baudelaire'i: „Selle, mis hašiš ühe käega annab, võtab ta teisega tagasi; võiks ütelda, et ta annab kujutlusvõime, kuid ei lase sellest saada mingit kasu." Selline oli suure meistri hinnang kanepile kui inspiratsiooni imelisele allikale. Sellest hoolimata on ka tänapäeval hulgaliselt pisikesi meistreid, kes ilmselt pole Baudelaire´i ja tema arvamustega tuttavad ning kuulutavad visa kangekaelsusega oma tõde.

XIX sajandi lõpul huvi kanepi kui ravimi vastu vaibus. Tänu süstla leiutamisele hakati valude vaigistamiseks kasutama vees lahustuvaid opiaate. Kuna kanep vees ei lahustu, pole seda võimalik süstida. Ka oli kanep ravimina üsna ettearvamatu toimega, seda kannabinoidide sisalduse määramatuse ja kõikumise tõttu. Lisaks muutusid kättesaadavaks mitmed stabiilse toimega sünteetilised ravimid nagu aspiriin, kloraalhüdraat ja barbituraadid.

• Kanepist ja naudingutest..