Uimastid ja noored

Oluline on teada, et:

• enamike noorte jaoks ei ole uimastid osa nende igapäevaelust;
• enamus keelatud uimastieid proovinud noortest ei hakka neid püsivalt tarvitama.

Miks noored üldse teevad algust narkootikumide tarvitamisega? Sageli on põhjused samasugused, nagu enda purju joomisel:

• neile meeldib „pilves" olla;
• nende sõbrad tarvitavad;
• uudishimust;
• uimastid on kergesti kättesaadavad;
• uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist.

Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised:

• kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse;
• ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on;
• et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi;
• uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud;
• uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.

Nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene.

Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul.

Noored tarvitavad uimasteid väga erinevatel põhjustel ja erinevates olukordades:

• mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena - seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks;
• Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad ka keelatud uimastid, nähakse nende tarvitamises võimalust sinna isegi kuuluda. Lisaks annab see võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu.
• teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning on valmis kallistama ka võhivõõraid. Nagu nimigi ütleb, tarvitatakse neid narkootikume reeglina pidudel ja klubides. Siia hulka kuuluvad näiteks amfetamiin, ecstasy ja kokaiin, aga ka poppers, GHB ja teised;
• Probleemne uimastitarvitaja tarvitab uimasteid näiteks seepärast, et igapäevase eluga kuidagi hakkama saada. Põhjused võivad olla näiteks vajadus tõrjuda ebameeldivaid mälestusi või siis põgenemine igapäeva reaalsusest. Uimastite abil püütakse korvata ka oma madalat enesehinnangut ja sisemist ebakindlust. Selline eluviis võib teha tõsiselt liiga nii kehalisele kui vaimsele tervisele. Lisaks kaovad sõbrad, tekivad tõsised rahaprobleemid ning sekeldused politseiga. Üksnes väike osa kõigist nendest, kes on kunagi keelatud uimasteid proovinud, jõuab taoliste tõsiste probleemideni. Kui tekib kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab uimasteid just sellisel viisil, tuleks kohe võtta ühendust vastava ala spetsialistidega, sest iga taoline juhtum on erinev ning vajab erinevat lähenemist. Spetsialistide kontaktid leiate siit

NB! Kõik seesama kehtib ka alkoholi kohta. Noori võib põhimõtteliselt erinev suhtumine alkoholi ja keelatud uimastitesse üksnes segadusse ajada. Siin on olulised täiskasvanute harjumused - lapsevanemate endi suhtumine alkoholi võib kujundada lapse suhtumist nii alkoholi kui keelatud uimastitesse.

Alkoholist rääkimine oma lastega ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu eelistatakse teemast lihtsalt mööda vaadata, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et „meie peres seda ei juhtu". Mõned jällegi arvavad, et lastega uimastitest rääkimine pigem tõukab neid selle poole ja tekitab asjatut uudishimu, kuigi igasugused tõendid selle kohta puuduvad. Kui vanematel lõpuks tekibki kahtlus, et midagi on valesti, ei olda sageli oma käitumises kindlad ega osata kuidagi reageerida.

Ka noored ei pruugi end kuigi hästi tunda, kui vanemad soovivad nendega narkootikumidest rääkida. Nad võivad näiteks karta, et nende mõningased teadmised uimastite kohta annavad vanematele põhjust neid kahtlustada. Kui nad aga tunnistaksid, et on midagi proovinud, võivad nad saada karistada. Mõnikord tunnevad noored, et vanematega kui teise põlvkonna esindajatega uimastitest rääkimisel ei ole lihtsalt mingit mõtet.

Mõned vanemad väldivad igasuguseid jutte narkootikumidest või siis räägivad oma lastele üksnes šokeerivaid lugusid. Siiski tõuseb rahulikust vestlusest tulu mõlemale poolele. Oluline on ära kuulata ka noorte arvamus ja seisukohad, ükskõik kui naiivsed või rumalad need esmapilgul ei tundu.

Kui soovite, et noorte käitumises midagi muutuks, tuleb kõigepealt mõelda iseenda käitumisele. Kui te vestluse käigus vihastate või kaotate enesevalitsuse, jääb soovitud eesmärk tõenäoliselt saavutamata. Oluline on enne jutuajamist selgelt läbi mõelda, milles on probleem, kelle probleem see on ja missugust käitumise muutust te eeldate.

Jutuajamine on lihtsam kui:

• annate mõista, et muretsete eelkõige laste tervise, turvalisuse ja heaolu pärast;
• kuulate hoolega nende mõtteid ja argumente. Noorte jaoks ei pruugi uimastite tarvitamine olla probleem. enne kui midagi järeldada, tuleks selgeks teha, mida narkootikumid nende jaoks tähendavad;
• püüate rahulikult kirjeldada enda tundeid - see aitab selgitada teie seisukohti;
• rääkige nendega koos, mitte neist üle. Ärge pidage loengut.

Juhised, mis siin kirjas, saavad olla üksnes üldised, sest iga perekond ja vanemate isiklik suhe oma lastega võib olla erinev.

Kuidas rääkida keelatud uimastitest algkooliealiste lastega?

Vanematele võib tunduda, et 7-8 aastased lapsed on selliste teemade jaoks veel liiga väikesed. Siiski on taolistest vestlustest igal juhul kasu, sest:

• võite olla kindlad, et lasteni jõuab õige info (selle lootuse eeldus on muidugi, et olete ise teemaga hästi kursis!);
• lapsed saavad teada, mida teie uimastitest arvate ja miks;
• Kui tekib võimalus mõnda uimastit proovida, on tõenäolisem, et lapsed tulevad teile sellest rääkima;
• Kui lastel tekib probleeme, on suurem tõenäosus, et nad teile neist räägivad.

Selles vanuses lapsed on keelatud uimastitest kasvõi tänu meediale juba üht-teist kuulnud. Reeglina nad veel ei vaidlusta oma vanemate autoriteeti ning on valmis teiega oma mõtteid jagama.

Mõned soovitused, kuidas lastega vestlust alustada:

• kui annate lastele mingit ravimit või võtate seda ise, selgitage, et ravimeid tohib vastu võtta ainult usaldusväärsete täiskavanute käest, nagu näiteks õpetaja või perearst;
• Kui mõnes telesaates ajalehes on juttu uimastitest, kasutage juhust ja alustage vestlust. Küsige, mida teie laps uimastitest teab ning seletage lihtsalt ja arusaadavalt, miks uimastid võivad olla ohtlikud.

Põhikooli esimesed aastad

Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed selles vanuses ei pruugi veel tunda huvi uimastite proovimise vastu, võib mõnigi neist teha algust alkoholiga ning mõned katsetada olmekeemiaga. See võib tähendada näiteks juba nõukogude ajast teada kummiliimi, aga ka bensiini ja mitmesuguse muu olmekeemia toodete aurude sissehingamist.

Kui võimalik, tuleks jätkata samasuguse avatud ja toetava suhtega, nagu kirjas nooremate laste puhul. Kui teie usalduslikud vestlused jätkuvad, on sellest laste teismeliseikka jõudes palju abi.

• see pole alati lihtne, kuid püüdke siiski leida aega lastega suhtlemiseks. Julgustage neid kirjeldama oma emotsioone ja kogemusi ning rääkige neile enda mõtetest ja tegemistest;
• suhtuge laste muredesse tõsiselt - ka siis kui need tunduvad teile tühised, võivad need teie laste jaoks olla väga olulised;
• tundke huvi selle vastu, missugune on kooli suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse ning kas ja mida on lastele uimastitest koolitundides räägitud;kirjeldage lastele teie enda suhtumist narkootikumidesse ning põhjendage oma vaateid. Arutage läbi uimastite ja alkoholi kohta kehtivad reeglid teie kodus ning veenduge, et lapsed saavad aru, miks need on just sellised;
• lapsed peavad teadma, et võivad alati loota teie toetusele ja abile.

Põhikooli viimased aastad

Mina vanemaks lapsed saavad, seda tähtsamad on nende sõprade ja arvamusliidrite seisukohad ning avameelseid hetki vanematega jääb üha vähemaks. Selles eas katsetavad paljud alkoholiga ning mõned tunnevad huvi keelatud uimastite või olmekeemia vastu. Selles vanuses noorte puhul on siiski tegu pigem mööduva nähtusega.

Enne kui alustate lapsega vestlust narkootikumidest, tuleks otsustada, mida te täpselt öelda tahate. Mõelge läbi erinevad viisid, kuidas end arusaadavaks teha ning püüdke end panna laste olukorda. Tuletage meelde, kuidas teie vanemad teiega rääkisid ning mis tundeid see teis tekitas. Meeles tuleks pidada järgmist:

• lapsed soovivad kasvades üha enam vabadust. Kui otsustate muudatuste kasuks, olge kõigepealt veendunud, et nad saavad aru suurema vabadusega alati kaasas käivast suuremast vastutusest;
• enamus vanemaid püüab oma laste sõprade valikut mõjutada - seda tavaliselt üksnes heade kavatsustega. Mõnikord võib see siiski probleeme pigem juurde tekitada kui neid lahendada. Kui võimalik, kohelge oma laste sõpru enda kodus nagu iga teist külalist. Nii on tõenäolisem, et laped arvestavad ka teiega ja teie vaadetega;
• kui lastel on mure, pakkuge neile võimalust end „tühjaks rääkida" ja tuge lahenduste leidmisel. Kuulake rahulikult lõpuni, mida neil on öelda, sõnastage nende mõtteid ümber ning ärge öelge, et teate, mis tunne neil on. Te ei pruugi seda sugugi teada. Vältige kiusatust neid katkestada, pidada loengut, sõimelda või nende peale karjuda. Ärge eeldage, et lapsed teie jagatud soovitusi tingimata järgivad, nad ei pruugi seda teha;
• kui tekivad kahtlused, on esimene loomulik reaktsioon paanika. See pole muidugi lihtne, kuid sellest on palju abi, kui suudate esitada otsekoheseid küsimusi enesevalitsust kaotamata;
• lastega vestlemisel esitage avatud küsimusi (näiteks: „Mulle tundub, et täna juhtus midagi, kas sa tahaksid sellest rääkida? Pistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?" jne), mitte selliseid, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid;
• paljud vanemad usuvad, et õudusjutud süstlaga vehkivatest narkomaanidest on parim ennetustaktika. Kuigi sellest võib mõneks ajaks isegi kasu olla, lapsed vanemaks saades neid jutte enam ei usu (kindlasti ei usu nad, et nendest kunagi selline inimene võiks saada) ning seda väiksem on ka tõenäosus, et nad teid hiljem muus osas kuulda võtavad;
• küsige igal kooliaastal, mida lastele tundides narkootikumidest ja alkoholist räägitud on ning arutage seda nendega.
• Hoidke end kursis, mida noored uimastitest omavahel räägivad ja mis on levinumad (väär)uskumused Häid võimalusi selleks pakuvad kõikvõimalikud noortefoorumid, jututoad ja uimasteid käsitlevad veebilehed. Olge kursis sellega, kuidas asjad tegelikult on!

Gümnaasium

Lastest on saamas noored täiskasvanud ning teie suhe nendega muutub veelgi. Püüdes teismelistega rääkida narkootikumidest, tehke neile alati võimalikult selgeks, et nende tervis ja heaolu on teie jaoks olulised ning nad võivad alati arvestada teie toetuse ja abiga.

See pole alati sugugi lihtne, kuid püüdke siiski:

• arvestada nende üha suureneva vajadusega olla iseseisev;
• näidake, et usaldate neid - ning ärge varjake oma pettumust, kui teie usaldust kuritarvitatakse;
• leppige sellega, et te ei pea nende elust kõike teadma;
• kui tahate midagi teada, siis pigem on kasu sõbralikust küsimisest ja huvi ilmutamisest, kui et pealekäimisest ja ristküsitlustest;
• leppige sellega, et mõned asjad, mida nad teie meelest tegema ei peaks, on tegelikult seadusega lubatud (näiteks alkoholi tarvitamine);
• arutage nendega oma seisukohti narkootikumide ja alkoholi suhtes ning seadke selged piirid, mis on teie kodus lubatud ja mis keelatud. Põhjendage, miks teie suhtumine uimastitesse on just nisugune;
• Austage oma laste õigusi ja nõudke, et nemad austaksid teie omi. Suurem vabadus tähendab alati ka suuremat vastutust.

Mida teha, kui teil on kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab narkootikume?

Võimalikud märgid keelatud uimastite tarvitamisest võivad olla väga mitmesugused, näiteks sellised:

• järsud meeleolumuutused rõõmsast ja õnnelikust tüdinenud ja pahuraks
• isu ja kehakaalulangus
• pidev väsimustunne
• ootamatud tundepuhangud
• laenab raha, kaotab raha ja müüb asju
• ta on alati välja minemas
• tal on uued ja tundmatud sõbrad
• on ligipääsmatu -usalduslikke jutuajamisi ei tule enam üldse ette
• suhtub põlglikult vanadesse sõpradesse, huvidesse, perekonda ja kooli
• uued ideaalid
• välimuse hooletussejätmine
• on uimane ja rusutud
• imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
• punased silmavalged
• päikeseprillide kandmine selleks mittevajalikul ajal ,et varjata suurenenud või kokkutõmbunud pupille
• tihti nohune ja kinnine nina
• sööb palju magusat ja on suur janu
• magab rahutult ja näeb halbu unenägusid
• koolist puudumine ja langenud õppeedukus

Samas võivad need muutused olla ka loomulik osa täiskasvanuks saamisel ning kõike seda võivad läbi elada ka need noored, kel pole mõtteski narkootikume proovida. Siin tuleb olla hoolikas ja mitte alustada esmajärjekorras süüdistustega, nagu oleks lapsest saamas narkomaan.

Kindlamad märgid uimastite tarvitamisest on järgmised:

• tahtele allumatud naeruhood
• ülijutukus ja elav käitumine
• aja, ruumi väärhindamine
• vähenenud enesekriitika
• keskendumisraskused
• mäluhäired, meenutamiseraskused
• unehäired, raskused uinumisel
• agressiivsus
• kergesti erutuv
• süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega
• kiirelt vahetuvad sõbrad
• aeglased tahtmatud refleksid
• koordinatsioonihäired
• punetavad silmad
• rippuvad silmalaud
• enesetapumõtted
• õpiraskused
• kooliprobleemid

Selge vihje selle kohta, et inimene on narkouimas, võivad anda tema silmapupillid. Rohkem infot selle kohta leiate siit.

Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest:

• püüdke esmajärjekorras last mitte süüdistada. Tõenäoliselt tõuseb sellest riid ning kui teil pole õigus, võib see teie suhet lapsega tõsiselt rikkuda;
• püüdke vestluseks leida selline aeg, kus olete kindel, et suudate rääkida ilma, et peaksite vahepeal vestluse katkestama;
• Ärge püüdke alustada vestlust kui teil on kahtlus, et teie laps on parasjagu uimasti mõju all;
• Otsustage enne, kuidas kavatsete reageerida, kui teie laps tõepoolest tunnistab, et on uimasteid tarvitanud;
• Paluge neil oma seisukohti kirjeldada ning kuulake hoolikalt, mida neil öelda on. Noored ei pruugi alati aru saada, et narkootikumide kasutamine võiks olla probleem;
• Kui teil tekib kahtlus, et teile uimastite kohta valetatakse, püüdke jääda rahulikuks ja mitte vihastada;
• Näidake neile, et muretsete eelkõige nende tervise ja heaolu pärast;
• Kinnitage, et nad saavad alati arvestada teie toetuse ja abiga;
• Tehke neile põhjalikult selgeks, missugune käitumine on lubatud ja missugune mitte;
• Püüdke mitte ähvardada karistusega - see võib tunduda kiire ja lihtne lahendus, kuid tõenäoliselt te nii soovitud tulemust ei saavuta;
• Noored peavad aru saama, et vastutavad nii oma tegude kui nende tagajärgede eest.