Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Hallutsinogeenid

  • Hallutsinogeenid on meelepetteid tekitavad ained.
  • Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin.
  • Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone.
  • Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev.
  • Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip).
  • Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata.

 

Hallutsinogeenid on ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nad moonutavad tugevalt taju, muutes enamasti aja- ja kohataju ning tekitades põhiliselt nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Hallutsinogeene tarvitatakse teadvuse tegelikkusest väljalülitamiseks ning võimsa tundeelamuse, loodetavalt positiivse ja nauditava tekitamiseks.

Enamlevinud hallutsinogeenid on psilotsübiin ja psilotsiin (saadakse seentest), meskaliin (saadakse kaktustest või sünteesitakse), LSD, fentsüklidiin (PCP), ketamiin ja osaliselt ka ecstasy.

Hallutsinatsioone võivad tekitada ka muud ained, näiteks kokaiin, amfetamiin ja kanepitooted, kui kasutada neid suurtes kogustes.

Tarvitamine ja selle mõju

Hallutsinogeene tarvitatakse suu kaudu, ninna tõmmates või süstides. Joobeseisundi järgi pole enamasti võimalik öelda, millist konkreetset hallutsinogeeni on inimene tarvitanud. Üleannustamine on väga harv nähtus, kuigi mõnikord võib esineda krampe või kõrget palavikku.

Tarvitaja taluvusvõime kasvab kiiresti, eriti kui ainet pruugitakse pidevalt mitmeid päevi.

Hallutsinatsioonide tarvitamisega on seotud kaks väljendit – bad trip ja flashback. Bad trip (ehk  ebameeldivad nägemused) on paanika-, hirmu- ja ängistuskogemus, mis võib endaga kaasa tuua vaimse tervise ja enesekontrolli kadumise või surmahirmu, aja jooksul võib see tekitada ka traumaatilisi stressihäireid. Tarvitajad on mõnikord kogenud korduvaid pettekujutlusi, mida kutsutakse  flashback: kuni neljandikul pruukijaist esineb taju, mõtete või tundeseisundite mööduvaid muutusi nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ka iseenesest, ilma hallutsinogeeni tarvitamata.

Hallutsinogeenide joobe tunnused

Füüsilised:

  • kiire pulss;
  • kõrge vererõhk;
  • laienenud silmaavad;
  • palavik;
  • mõnikord halb enesetunne, oksendamine.

Psüühilised:

  • sagedased meeleolumuutused;
  • nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioonid (helide nägemine, värvide kuulmine, aja- ja kehataju moondumine);
  • meeltesegadus;
  • söögiisu puudumine;
  • üliaktiivsus;
  • segane jutt ja arusaamatu käitumine.
Hallutsinogeenide lühiajaline toime

Toime on väga subjektiivne ning inimeseti erinev. Taju muutub, ümbritsevad nähtused ja helid on moondunud, tekivad meelepetted. Meeleolud vahelduvad kiiresti, aja kulg muutub oluliselt. Mõtted on ebaloogilised ja seosetud. Võib kogeda ka ülimalt ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Samuti on suur oht õnnetuste tekkeks, sest inimene ei pruugi reaalsusel ja meelepetetel vahet teha.

Mõju rasedatele: LSD ja teiste hallutsinogeenide tarvitamine põhjustab suuremat riski raseduse katkemiseks. Suurem oht on ka enneaegseks sünnituseks, platsenta irdumiseks, lapse madalamaks sünnikaaluks ning erinevate terviseprobleemide tekkeks tema kasvamisel. Samuti on märgatud, et hallutsinogeene tarvitanud naiste lastel esineb rohkem sünnidefekte.

Hallutsinogeenide pikaajaline toime

Tarvitajatel võivad esineda hilisemad ja korduvad pettekujutlused, ilma hallutsinogeeni tarvitamata (flashback). Selle puhul võivad hallutsinatsioonid taastuda spontaanselt nädalaid või isegi aastaid hiljem. Võib tekkida ka psüühiline sõltuvus. Pikaajalisel tarvitamisel tarvitaja isiksus muutub.