Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Katinoonid

Khati taime (Catha edulis) uimastavat toimet on Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel teatud juba sajandeid. Somaalias ja Jeemenis näritakse khati põõsa lehti tema ergutava toime tõttu. Taim kasvab looduslikult ning laiadel aladel, selle suurus varieerub väikesest põõsast kuni väikese puuni. Khatiks peetakse taime maapealseid osi, millest tarvitatakse vaid peenemaid oksi ja lehti.

Khati taim sisaldab psühhoaktiivseid ained aineid katiini ja katinooni, kokku umbes pool protsenti. Katiin (norpseudoefedriin) on kesknärvisüsteemi ergutav aine, mille mõju on amfetamiini omast natuke nõrgem.  Katinooni mõju on üsna samasugune nagu amfetamiinil.

Euroopas levivad enamjaolt sünteetilised katinoonid. Kõige enam levinud sünteetilised katinoonid on efedroon (metkatinoon) ja mefedroon (4-metüülmetkantinoon, 4-MMC): nad kumbki ei pärine loodusest, kuid sarnanevad keemiliselt struktuurilt katinoonile.

Tarvitamine ja selle mõju

Katiin neelatakse tavaliselt tablettidena alla või siis tabletid lahustatakse ja saadud vedelikku süstitakse. Katinooni võib nuusutada, alla neelata või süstida.

Mõju sarnaneb amfetamiinide, ecstasy ja kokaiini mõjule. Mõju algus sõltub tarvitamise viisist – kui uimastit neelatakse, algab mõju 15-45 minuti pärast, ninna tõmbamisel aga mõne minuti jooksul. Mõju kestab kuni kuus tundi.

Tarvitamine tekitab kiiresti psüühilise sõltuvuse.

Katinoonide joobe tunnused

Füüsilised:

  • mõnikord oksendamine;
  • peavalud;
  • laienenud pupillid;
  • südametöö kiirenemine;
  • kehatemperatuuri tõus;
  • kiirenenud vererõhk.

Psüühilised:

  • eufooria;
  • jutukus;
  • püsimatus, rahutus;
  • enesekindluse kasv;
  • ühisusetunne teistega;
  • söögiisu kadumine;
  • närvilisus ja paranoia.
Katinoonide lühiajaline toime

Toime on sarnane amfetamiinitüüpi stimulantidele, kuid nõrgem ja lühiajalisem. Tekib eufooria, heaolutunne, jutukus, inimene tunneb teiste vastu avatust ja heasoovlikkust. Samas võivad tekkida ka närvilisus, paranoia ning peavalud. Tarvitamine koormab südant ja vereringet, samuti võib üle stimuleerida närvisüsteemi, mille tulemusel tekivad hallutsinatsioonid. Võivad tekkida südame rütmihäired, lühiajaline mälupuudulikkus, unetus, higistamine, oksendamine ja iiveldus. Mõned inimesed hakkavad hambaid krigistama. Tarvitajal võib tekkida ka ülikõrge palavik, mis võib olla surmav.

Mõju rasedatele: kuna selle rühma uimasti on käibel olnud lühikest aega (keelati paljudes Euroopa riikides alles 2010. aastal), siis pole nende mõju rasedusele uuritud. Kõik uimastid on aga rasedusele ohtlikud ning arvata võib, et katinoonide mõju veel sündimata lapsele sarnaneb amfetamiinitüüpi stimulantide mõjule.

Katinoonide pikaajaline toime

Katinoonide tarvitamine häirib vereringet ning koormab südant. Tekkida võivad ninaverejooksud, pikaaegne kasutamine kahjustab nina vaheseina. Võib tekitada hallutsinatsioone, vereringehäireid, nahaärritust, närvilisust, paranoiat ning meelepetteid. Pikaaegne tarvitamine tekitab keskendumishäireid, halvendab lühiajalist mälu, tekitab südamerütmihäireid ja depressiooni. Tarvitamisest loobumisel tekivad migreenitaolised peavalud, kõhukrambid ning depressioon, ängistus ja ränk väsimus.

Mefedroon

Mefedroon on sünteetiline stimulant, mille mõju sarnaneb amfetamiinidi tüüpi närviergutite toimele. Struktuuri ja mõjude poolest sarnaneb ta khat-taimes sisalduvale toimeainele, seetõttu kutsutakse teda ka sünteetiliseks katinooniks.

Mefedroon levib valge või pruuni kristalse pulbrina, vahel ka kapslitena. Tabletid ei ole väga levinud, kuigi esineb neidki. Mefedrooni tõmmatakse tavaliselt ninna, kuid levinud on ka alla neelamine. Veel saab seda suitsetada, väga harva ka süstitakse. Mõju algusaeg sõltub tarvitamisviisist ning kestab 2-4 tundi.

Mefedroon keelustati Euroopa Liidus alles 2010. aastal.