Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

…pereliikme pärast

  • Probleemse uimastitarvitamise puhul kulutab tarvitaja uimastitele oma aja, tähelepanu, raha ja/või muud ressursid, mis ta muidu pühendaks perekonnale, tööle või haridusele.
  • See, mis on probleem pereliikmetele, ei pruugi olla probleem tarvitajale või tarvitaja sõpradele.
  • Uimasti kuritarvitaja perekonnaliikmed on tavalised ja normaalsed inimesed, kes peavad toime tulema keerulise ja raske olukorraga.
  • Pereliikmed pole probleemide ees jõuetud, vaid on võimelised omaenda (ja oma laste) tervise eest hoolt kandma, probleeme mitmel viisil lahendama ning OMA elu ise juhtima.

 

Tähtis osa inimese elus on tema sidemed ja suhted oma perekonnaga. Inimese uimastiprobleemid mõjutavad ja võivad kahjustada ka teisi perekonna liikmeid. Probleemse uimastitarvitamise puhul kulutab tarvitaja uimastile kogu selle aja, tähelepanu, raha ja/või muud ressursid, mis ta muidu pühendaks perekonnale, tööle või haridusele. Perekonnaliikmeid veetakse erinevatel viisidel alt: „unustatakse“ täita lubadusi ja võetud kohustusi, jäetakse tööd-toimetused tegemata või üritustele-kohtumistele ilmumata. Tarvitaja ei suuda enam oma rolli perekonnas täita ning kohustusi kanda. See häirib perekonna heaolu ning perekonna kui terviku püsima jäämist. Samuti tekib peres rohkesti lisapingeid ja konflikte, kui üks pereliige kuritarvitab uimasteid või on nendest sõltuvuses.

Uimasti tarvitamise mõju perekonnale sõltub mitmest asjast, näiteks sellest:
  • kuidas uimastit tarvitatakse (igal õhtul, nädalavahetusel, igapäevaselt, periooditi);
  • kes uimastit tarvitab (õde-vend, ema-isa, vanaema-vanaisa, laps või lapsed);
  • kas kuritarvitajaid on peres üks või mitu;
  • kas uimastiprobleemid on kestnud lühikest või pikka aega;
  • kas tarvitamise viisid on aja jooksul püsinud samad või muutunud probleemsemaks.

See, mis on probleem pereliikmetele, ei pruugi veel olla probleem tarvitajale või tarvitaja sõprade meelest: enamasti ei tunnista uimasti kuritarvitaja üldse, et tal võiks tarvitamisega mingeid probleem olla, pigem on kõik teised tema ümber mõistuse kaotanud. See aga ei tähenda, et probleemi polekski – erinevad raskused võivad tekkida ükskõik millise uimastite tarvitamisviisi puhul ning tekitada stressi tarvitajale ja/või tema perekonnale.

Uimastite tarvitamine mõjutab perekonda väga mitmel viisil:
  • rituaalid: perekonnas tähistatavad sündmused ja traditsioonid. Näiteks unustab uimastijoobes pereliige ära sünnipäeva või koolilõpuaktuse; uimastite kuritarvitaja võib rikkuda ära jõuluõhtu või mõne muu ühise tähtpäeva tähistamise;
  • rollid: terve pere käitumine võib muutuda – lapsed võivad hakata tegema rohkem majapidamistöid, kandma hoolt nooremate laste või ka oma vanemate eest. Kui üks lapsevanematest ei tarvita uimastit, siis võib ta aeg-ajalt või pidevalt kanda mõlema vanema kohustusi, näiteks käia mitme kohaga tööl raha teenimiseks;
  • rutiinid: uimastite kuritarvitamine lööb segi paljud perekonna igapäevaelu rutiinid. Häiritud on näiteks magamis- ja ärkamisharjumused, söögivalmistamis- ja söömisharjumused, kodu korrastamine, poes käimine. Uimastijoobes pereliige võib magada põrandal või diivanil (või ei tule üldse koju); söögiajad muutuvad juhuslikeks või unustatakse söömine üldse ära; kodu korrashoiu eest kannavad hoolt lapsed (või mitte keegi); lapsed ei saa kõrvaltoas toimuva peo tõttu magada ega õppida;
  • kommunikatsioon: kas ja kuidas omavahel suheldakse. Näiteks võib peres uimastite tarvitamise korral olla tõsiseid tülisid ja/või vägivalda. Mõned pereliikmed ei suhtle uimastite tarvitamise ajal teistega või siis kaovad kodust teadmata ajaks;
  • sotsiaalne elu: pere kas elab isolatsioonis (näiteks paljudel uimasteid kuritarvitava inimese pereliikmetel on tarvitaja pärast häbi ja seetõttu väldivad nad teiste inimeste küllakutsumist või ise väljas käimist) või siis käiakse läbi ainult teiste uimastitarvitajatega;
  • rahalised võimalused: rahapuudus, töötus ning seotus kriminaalsete tegevustega võivad olla väga tõsine probleem. Uimastite tarvitamine nõuab reeglina palju raha, kuid uimastisõltuvuses inimene pole võimeline piisavalt teenima ning seepärast müüb ja varastab asju;
  • omavahelised suhted: kas teised pereliikmed hoolitsevad üksteise eest või üksnes uimasti tarvitaja eest (näiteks võib ema hoolitseda vaid uimastisõltuvuses poja eest ning jätta teised lapsed hooletusse); kas peres on vägivalda, laste hooletussejätmist või väärkohtlemist (näiteks võib uimasteid tarvitanud liige olla vägivaldne teiste pereliikmete suhtes; kui uimasteid tarvitavad mõlemad vanemad, on lapsed hooletusse jäetud).

Pereliikme uimastiprobleem tähendab kõigile osalistele suurt stressi. Inimestele mõjub stress erinevalt, kuid varem või hiljem tekitab see mitmeid terviseprobleeme, mis omakorda stressi suurendavad – tekib justkui nõiaring. Uuringute põhjal õõnestavad inimeste enesehinnangut kõige enam just pereliikme käitumishäired ning muutused tema isiksuses, mis uimastiprobleemide korral pahatihti tekivad.

Enamik pereliikmetest üritab mõista, mis on perekonnas valesti ning mida selles osas ette saaks võtta. Inimesed proovivad mitmel eri moel peresisese uimastiprobleemiga toime tulla, näiteks probleemidest rääkides, tarvitajat arsti juurde viies või kodust välja visates, lapse uimastisõltuvuse korral teda koduaresti pannes jne. Kõik toimetuleku viisid ei pruugi perekonna jaoks tõhusad olla ning tulemusi anda, kuid mõnedest võib aeg-ajalt siiski kasu olla. Enamasti sõltub toimetulek ja hakkama saamine perekonna konkreetsest olukorrast: näiteks kas probleem on lapsel või lapsevanemate, kas mõlemad vanemad on uimastitarvitajad või mitte, kas vanematel või vähemalt ühel vanemal on kindel töökoht ning kas neil on olemas ligipääs toetusele, nii materiaalsele ja emotsionaalsele kui ka vajalikule informatsioonile.

Uuringud näitavad, et uimastiprobleemidega inimesega koos elamine on sama stressirohke kui näiteks dementsust põdeva vanainimese või vähihaige pereliikme eest hoolitsemine. Inimesed ei ole siiski pereliikmete uimastiprobleemide ees jõuetud – nad suudavad omaenda (ja oma lähedaste) tervise eest hoolt kanda, probleeme erinevaid meetodeid kasutades lahendada ning OMA elu ja saatust ise juhtida.

Uimastitarvitaja perekonda võib iseloomustada järgmiselt:
  • perekonnaliikmetel ja ka tarvitajal on uimastite tarvitamise tõttu suur ja reeglina pikaajaline stress;
  • perekonnaliikmed kannatavad suure pinge all, sellega käib sageli kaasas nii füüsilise kui vaimse tervise halvenemine;
  • perekonnaliikmed püüavad olukorraga erinevatel viisidel toime tulla;
  • perekonnaliikmed vajavad abi ja tuge, mida võivad pakkuda teised pereliikmed, lähedased, sõbrad ja/või professionaalid (näiteks psühholoogid, psühhiaatrid ja teised spetsialistid);
  • perekonnaliikmed suudavad mõnikord oluliselt toetada tarvitajat ja teisi pereliikmeid (näiteks suunates tarvitajat nõustamisele, luues laste ümber stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna);
  • pereliikmed on tavalised ja normaalsed inimesed, kes peavad toime tulema keerulise ja raske olukorraga.

Uimastiprobleemidega inimese pereliikmetesse suhtutakse tihtipeale halvustavalt, kuigi tegelikult on tegu täiesti tavaliste inimestega, kes näevad kõvasti vaeva, et tulla toime stressirohke olukorraga, mille tekkes nad ise süüdi pole.