Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Seadus ütleb

Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks.
Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni.
Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist.
Dekriminaliseerimine või legaliseerimine?

Dekriminaliseerimine: de- tähendab mitte-/ära, kriminaliseerimine tähendab, et mingi tegu on tunnistatud kuriteoks ja see on kriminaalkorras karistatav. Seoses uimastitega toimus 2002. aastal Eesti õigusruumis oluline muudatus. Kuni selle ajani käsitleti aasta jooksul korduvat narkootikumidega seotud väärteo toimepanemist kuriteona: uimasti (arsti ettekirjutuseta) tarvitamisega teistkordne politseile vahele jäämine tõi endaga automaatselt kaasa kriminaalvastutuse. 2002. aastal vastu võetud seadusemuudatusе kohaselt ei muutunud aga korduvalt väärteo toime pannud inimene enam kuriteo toimepanijaks – toimus dekriminaliseerimine.

Legaliseerimine tähendab mingi teo muutumist süüteost täiesti legaalseks ehk lubatud teoks või tegevuseks. Narkootikumide valdkonnas pole midagi sellist Eestis toimunud ega ole ka lähiajal plaanis.

Seadustes kasutatakse keelatud uimastite tähenduses mõistet „narkootilised ja psühhotroopsed ained“. Need on ained, mis on jagatud nelja erineva nimekirja vahel vastavalt nende kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurusele. Nimekirjad kehtestab sotsiaalminister oma määrusega ja aeg-ajalt neid täiendatakse. Seaduse silmis on ükskõik missuguse nimekirja ainete ebaseaduslik omamine või käitlemine ühtviisi karistatav.

Seadustes sätestatud narkosüüteod on jagatud kaheks:
  • väärteod (väiksema ühiskonnaohtlikkusega süüteod);
  • kuriteod (kriminaalmenetluse korras menetletavad teod).