Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

…sõbra pärast

  • Õige abi leidmine võib võtta aega ja nõuda katsetamist.
  • Abipakkujatelt saab küsida abi saamise võimaluste kohta ka anonüümselt, abivajaja nime nimetamata.
  • Kui sulle tundub, et su lähedane võib olla ohtlik endale või kellelegi teisele, pead sa pöörduma professionaalide poole isegi siis, kui ta on palunud sul seda mitte teha.

 

Enamus uimastiprobleeme kujunevad välja aeglaselt, nädalate ja kuude ning vahest isegi aastate jooksul. Seepärast on sageli keeruline öelda, kas sõbraga on midagi tõepoolest valesti või läheb see iseenesest üle.

Alguses võib olla keeruline teisele abi pakkuda või leida, sest sa ei tea, kas käitud ikka õigesti. Võid muretseda, et ehk sekkud liiga paljud teise inimese ellu, samas on väga oluline aidata uimastit kuritarvitavat inimest. Ta ei pruugi ise olla võimeline abi leidma või suuta seda otsida.

Kõigepealt võiks proovida arutada sinu muret sõbra endaga. Kui lähedane tahab saada asjatundlikku abi, siis on tähtis teada, et olemas on mitmeid erinevaid abivõimalusi ja et abi on võimalik saada. Abi võib saada nii psühholoogi või terapeudi juures käimisest kui ravist psühhiaatri juures, lisaks on olemas ka usaldustelefonid, tugigrupid ja muud ühendused (vaata täpsemalt siit). Õige abi leidmine võib võtta aega ja energiat, kuid on seda väärt – inimene saab oma probleemidega tegeleda ning elu jälle õigele rajale sättida. Alati ei pruugi leida abi kohe esimest kohast, kuhu pöördutakse. Inimesed on erinevad ja kõigile ei pruugi sarnased ravimeetodid sobida, samuti ei pruugi inimesed (arst ja patsient või terapeut ja klient) omavahel isiksustena sobida. Seetõttu on oluline abi otsimist jätkata kuni leitakse just see õige ja sobiv.

Rääkimine sõbra lähedastega

Hea mõte on rääkida ka oma sõbra perekonna või lähedastega ning õhutada teda ennast nendega rääkima. Tihti teab perekond oma liiget kõige paremini ning hooliva perekonna tugi on väga oluline. Samas, kui peresuhted on keerulised, võib sõbra jaoks perekonnaga rääkimine olla ebameeldiv – otsus perekonna kaasamiseks peaks olema vastu võetud koos sõbra endaga.

Pöördumine spetsialistide poole abi saamiseks

Sõbrale abi otsides võid sa esimest korda ka ise professionaalsete abipakkujatega ühendust võtta, uurida lähemalt abi saamise võimaluste kohta või arutada probleemide ja võimalike lahenduste üle. Helistades kellegi teise pärast ning taustinfot uurides ei pea sa kohe abivajaja nime ütlema.

Professionaalse abi pakkujaga ühendust võttes võidakse alguses esitada mitmeid küsimusi, et su sõbra olukorda paremini mõista. Võid ka ise küsida, et täpsemalt aru saada, mis sorti abi pakutakse. Kui sa tahad ja sõber on nõus, siis võid temaga esimesel korral psühholoogi või psühhiaatri juurde kaasa minna.

Kui sõber või lähedane ei taha abi otsida

Kui sa oled kellegi pärast mures, kes pole nõus abi otsima, on see väga keeruline olukord. Sa ei saa uimastiprobleemiga inimest sundida abi otsima, välja arvatud siis, kui ta on endale või teistele ohtlik. Siiski on sul võimalus midagi ära teha:

  1. Lõpeta sõbra tegude kaitsmine. Ära otsi tema tegudele vabandusi, ära püüa tema probleeme teiste eest varjata, ära püüa teda kaitsta. Lase tal kogeda oma tegude tagajärgi just sellistena nagu need tegelikult on.
  2. Planeeri sõbraga jutuajamist ette. Parim aeg selleks on pärast mõne uue probleemi ilmnemist, näiteks pärast tüli perekonnas või pärast uimasti tarvitamise tõttu juhtunud õnnetust. Vali aeg, millal ta pole uimasti mõju all, püüa jääda rahulikuks ning vestelda temaga ajal ja kohas, kus teid ei segata.
  3. Ole täpne. Sõbra või tema perekonnaliikmetega rääkides avalda muret sõbra pärast. Too konkreetseid näiteid, kuidas tema uimastitarvitamine on probleeme tekitanud.
  4. Räägi sõbrale tema valikuvõimalustest. Selgita, mida sa siis teed kui ta ei ole nõus abi otsima (mitte tema karistamiseks, vaid tema eest hoolitsemiseks). Sinu valikuvõimalused võivad olla näiteks – mitte käia temaga kohtades, kus ta uimastit tarvitab; mitte valetada tema eest lähedastele. Ära ähvarda, vaid räägi tegudest, mida tõepoolest oled valmis ellu viima.
  5. Räägi mõne teise sõbraga, et temagi teie ühise sõbra või lähedasega räägiks. Mitme inimese sekkumine mitmel korral on enamasti tõhusam, et sõber soostuks abi otsima.
  6. Spetsialisti (terapeut, nõustaja, psühholoog) toel võite proovida ka grupisekkumist. Selles ühinevad sõbrad ja perekond, et koos oma lähedasega rääkida. Seda meetodit võib kasutada siiski ainult professionaalsel juhendamisel.
  7. Kui sõbra või lähedase uimastite tarvitamine ka sinu elu häirib, otsi ka endale toetust. Sa ei ole üksi – paljude inimeste lähedased võitlevad uimastiprobleemidega. On olemas mitmeid tugirühmi, kus käies inimesed mõistavad, et nad ei ole ise süüdi ega pea vastutama lähedase uimastiprobleemide eest. Sa pead enda eest hoolitsema, sõltumata sellest, kas lähedane soovib abi saada või mitte.

Kui sulle tundub, et su lähedane võib olla ohtlik endale või kellelegi teisele, pead sa pöörduma spetsialistide poole isegi siis, kui ta on palunud sul seda mitte teha. Sellisel puhul on sinu seadusest tulenev kohustus ohust teavitamine. Kiire ohu korral helista numbril 112. Kui aga kiiret ja otsest ohtu pole, võid pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole, rääkida sõbra pereliikmetega või pöörduda lähedastele suunatud nõustamisteenusele või tugirühma. Lähemalt vaata siit.