Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Mis on sõltuvus?

  • Sõltuvus võib olla nii vaimne kui füüsiline.
  • Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega, millele järgneb uimasti tarvitamine, seejärel kuritarvitamine ning siis sõltuvus.
  • Uimasti tarvitamisel tõuseb taluvus ehk tolerantsus – esialgsed annused ei anna enam rahuldustunnet ega leevenda võõrutusnähte.
  • Inimene ise enamasti ei tunnista oma uimastisõltuvust.

Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud.

Sõltuvusele eelnevad uimasti proovimine, tarvitamine ning kuritarvitamine.

Proovimine tähendab uimastiga eksperimenteerimist: inimene tarvitab uimastit üsna harva ning teeb seda enamasti uudishimust.

Tarvitamine tähendab, et on tekkinud kindlad uimastitarvitamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond), suurenenud on uimastitaluvus, järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud, enamasti tarvitatakse planeeritust rohkem, enamik sõpradest tarvitab ning kasvanud on surve koos tarvitamiseks.

Kuritarvitamise puhul kasutatakse uimastit kindlakskujunenud rituaale järgides nii töö- kui puhkepäevadel, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused ning eitatakse tarvitamisest tingitud probleeme. Tekkinud on tõsised probleemid – varastamine, kodust ärajooksmine, koolist puudumine või väljalangemine, tülid peres, sõprade kaotamine, mälulüngad, kehakaalu muutused.

Sõltlane ei suuda enam uimastiteta hakkama saada. Tema jaoks on uimastid omandanud keskse koha igapäevaelus. Sõltlane on valmis tegema ükskõik mida uimastite hankimise nimel ning tal on kadunud kontroll oma isikliku elu üle. Tihti püüavad sõltlased oma uimastitarvitamist vähendada või lõpetada, kuid need katsed ei kanna vilja. Uimastisõltuvus võib viia nii tööst ilmajäämiseni kui ka koolist väljalangemiseni ja perekondlike sidemete katkemiseni, tekivad tõsiseid tervisehäireid ning üha kasvavad võlad võivad tõugata inimese kuritegelikule teele.

Sõltuvus võib olla vaimne ja/või füüsiline.

Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju lahtumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.

Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on uimastite kasutamisega nii harjunud, et vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane uimastikogus saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks opioidide tarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud terviseprobleemid. Eri uimastitel võivad võõrutusnähud olla erinevad: tekkida võivad ka näiteks paanikahäired, tugev depressioon, rängad unehäired ja palju muud ebameeldivat.

Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema uimastitarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult aastatepikkuse staažiga narkomaanid ennast sõltlasteks.