Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Teadmiseks tööandjale!

  • Uimastite (ka alkohol on uimasti!) tarvitamine mõjutab tõsiselt inimese võimet oma tööga hakkama saada;
  • Uimasteid tarvitanud inimene seab töökohas ohtu nii enda kui kolleegide tervise.

 

Eesti töökohtadel suhtutakse uimastitesse erinevalt: kui alkoholi tarvitamine on paljudes töökohtades teatud piirini igati aktsepteeritud ja firmaüritustel vägagi tavaline , siis suhtumine keelatud uimastitesse on reeglina  ühemõtteliselt eitav. Ometi on nii alkoholi kui keelatud uimastite tarvitamine töökohal ühtviisi ohtlik ja mõjutab olulisel määral töö kvaliteeti, tööohutust ning –viljakust.

Selles peatükis kirjeldatu kehtib nii alkoholi kui keelatud uimastite kohta!

Uimastite tarvitamisega seotud probleeme võib ette tulla ükskõik missuguses tööstusharus või elukutse puhul. Ennekõike on need seotud ettevõtte töökultuuri ja valitseva tolerantsiga uimastite (ka alkoholi) suhtes, samuti töökoha isoleerituse ning alkoholi kättesaadavusega.

Ettevõtte töökultuur võib uimastite tarvitamist soodustada ja toetada või siis vastupidi, seda rangelt piirata. Osalt sõltub töökoha uimastipoliitika ka töötajate soost. Kollektiivides, kus enamus töötajaid on mehed, tarvitavad uuringute kohaselt rohkem uimasteid ka neis töötavad naised, võrreldes nende asutuste töötajatega (nii naiste kui meestega), kus ülekaalus on õrnema soo esindajad. Ka uimastitest tingitud probleeme tuleb neis vähem ette kui kollektiivides, kus enamus töötajatest on mehed.

Töökoha isoleeritus. Töö, mis on tüütu ja igav, stressirohke ja/või teistest kolleegidest eraldatud, võib samuti soodustada uimastite tarvitamist. Töötaja uimastiprobleeme seostatakse uuringute põhjal vähese iseseisvuse, kontrolli puudumisega oma töötingimuste ja –tulemuse üle, tüdimuse, seksuaalse ahistamise, sõnalise ja füüsilise vägivalla ning tööandja poolse lugupidamatu kohtlemisega.

Uimastite kättesaadavus. Tööandja suhtumine uimastite  tarvitamisse töökohal ning selle kättesaadavus mõjutavad ka töötajaid. Ettevõtetes, kus uimastite tarvitamine tööajal on ühemõtteliselt keelatud ning seda jälgitakse, on ka tarvitamisest tingitud probleeme vähem. Sama kehtib ka vastupidi: kui näiteks ettevõtte sööklas on alkohol müügil ning uimastite kaasatoomist ei kontrollita, tarvitavad inimesed tööajal uimasteid rohkem.

Sageli ei ole ka kesk- ja kõrgema aste juhid oma ettevõtte uimastipoliitikast teadlikud, rääkimata alamastme töötajatest. Paljudes töökohtades puudub uimastipoliitika hoopiski ning uimastitega soetud juhtumitele vaadatakse pigem läbi sõrmede. Samas näitavad uuringud selgelt, et ükskõikne uimastipoliitika töökohal mõjutab otseselt tööandja rahakotti. Eestis küll vastavaid uuringuid tehtud ei ole, kuid ACDE (American Council for Drug Education) andmetel on uimasteid (siia alla käib ka alkohol!) kuritarvitav töötaja võrreldes mittetarvitajaga:

  • oma töös 33% vähem produktiivne;
  • puudub töölt kümme korda suurema tõenäosusega;
  • jääb kolm korda suurema tõenäosusega tööle hiljaks;
  • Satub 3,6 korda suurema tõenäosusega tööõnnetustesse (ja vigastab siis ennast või teisi viis korda tõenäolisemalt);
  • 25% ehk veerand neist varastab oma tööandja tagant.

Uimastite tarvitamine töökohal ei pruugi tähendada ainult joobes töökohal viibimist. Ka eelmise õhtu pidu võib tekitada tööl ohtlikke olukordi. Pohmellis inimene on väsinud, tema meeleolu on kõikuv ja keskendumisvõime halb. Nii on raske tööd teha, eriti kui see nõuab täpsust või füüsilist jõudu. Sellega seatakse muuhulgas ohtu nii enda kui teiste tervis.

Eestis puudub statistika selle kohta, kui suur osa tööõnnetustest juhtub uimastite tõttu. Kuna seadus neid selleks ei kohusta, siis tavaliselt arstid seda ei fikseeri. Ainult erandjuhtudel, kui see on silmnähtav, on joobeseisund teatisse kirja pandud. Küll aga fikseeritakse üldjuhul joove kohtumeditsiinilise ekspertiisi käigus surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

Kui arst on siiski tööõnnetusse sattunud inimesel tuvastanud joobe, läheb see õnnetuse uurimiskokkuvõttesse kirja kui kahepoolne rikkumine: tööandja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seadust, kuna ei kõrvaldanud joobes töötajat töölt ning töötaja rikkus sama seadust, sest töötajal on keelatud töötada uimastite mõju all.