Mida teha kui lähedane tarvitab narkootikume?

Mõnikord arvatakse, et sõltlast ei saa aidata, kuid tegelikult on abi ja ravi võimalik ning vajalik. Inimest, kellest sa hoolid või keda armastad, on võimalik tagasi saada, kui ta õpib hakkama saama ilma narkootikumideta. Tõsi, üksi on sageli väga raske narkootikumidest loobuda, mistõttu vajab tarvitaja lähedaste ja professionaalide abi ja tuge. Pereliikmest, sõbrast või tuttavast võib kujuneda narkootikumide tarvitajale oma elu muutmisel kõige suurem abi ja tugi.

Võib-olla oled esimene inimene, kes märkab lähedase narkootikumide tarvitamist. Võimalik, et just sina oled see, kelle poole lähedane või tuttav oma murega pöördub. Kas oled mõelnud, kuidas siis käituda või mida teha?

1. Vii ennast teemaga kurssi

   Sa ei saa võidelda vaenlasega, keda sa ei tunne. Otsi lisateavet narkootikumide ja nende toime kohta: kuidas narkootikumid inimesele mõjuvad, kuidas aru saada, kui tõsine on probleem, ja millised on abi- ja ravivõimalused.

   Tarvitaja või sõltlane reageerib sageli sõnadega: „Sa ei tea, mida ma tunnen.“, „Sa ei tea, millest sa räägid.“, „Sa ei saa aru.“ Seetõttu hari end, et osata kaasa rääkida. „Mul endal puudub kogemus, kuid olen lugenud, et … “, „Leidsin sellise testi, mis aitab selgusele jõuda, kui mures me peaksime olema ja kas sa ei tahaks seda ära teha?“ jne.

   Lähedase motiveerimine abi otsida ja vastu võtma on raske ja võtab aega. Iga väiksemgi samm probleemi teadvustamise ja muutuse poole, on oluline. Kuigi erandjuhtudel on võimalik narkootikumidest ka iseseisvalt loobuda, on loobumine palju tõenäolisem, kui teha seda perekonna, lähedaste inimeste ja spetsialistide toega.

   Kui sinu lähedane otsustab abi vastu võtta ja minna ravile, võta osa kõigist seal lähedastele pakutavatest abiteenustest, näiteks kogemusnõustamisest või tugigruppidest. Narkootikumide tarvitajate ja lähedaste nõustajad annavad infot, julgustavad toetama oma lähedast ja õpetavad samal ajal hoolitsema oma vajaduste eest.

   Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul tekivad sagedasti tagasilangused. Ära loo kohe suuri ootusi, sõltuvusprobleemiga inimesed võivad mitmeid kordi tagasi langeda ja vajada korduvat ravi enne kui nad lõplikult narkootikumidest loobuvad. See on ootuspärane. Toeta teda protsessi vältel, ärgita teda uuesti ja uuesti ravile minema ning ole tema jaoks olemas, kui ta ravilt tuleb.

2. Räägi temaga ja püüa aru saada olukorra tõsidusest

   Murest rääkimine, kui seda õigesti teha, aitab nii tarvitajat kui lähedast. Vestluse alustamine ja läbiviimine ei ole lihtne ei sulle ega temale. Leidke õige aeg ja koht, kus saate rahulikult rääkida ning keegi ega miski teid ei sega. Anname siinkohal soovitusi, mida võiks vestlusel jälgida.

   Soovitused vestluse läbiviimiseks

   • Püüa mitte süüdistada ega anda hinnanguid. Süüdistamine ei lahenda probleeme ja võib suhteid rikkuda. Soov pidada loengut sellest, kuidas tegelikult peab käituma, võib olla tugev. Halvustavast ja liigselt karmist suhtlemisest pole aga abi, see võib pigem teha olukorra halvemaks.
   • Säilita rahu ja varu kannatust. Otsusta, et sa säilitad rahu igal juhul, isegi siis kui teine pool sulle valetab või läheb emotsionaalseks. Kinnita, et su eesmärk on arutleda, mitte tülitseda.
   • Näita välja, et muretsed tema pärast ning et tema tervis ja heaolu on sulle oluline. Kinnita, et sa oled alati olemas, kui ta vajab tuge või abi.
   • Lase tal endal rääkida ning kuula hoolikalt. Palu kirjeldada oma tundeid ja mõtteid ning kuula, mida tal öelda on.
   • Kontrolli oma reageeringut ja emotsioone. Mõtle läbi, kuidas jääda rahulikuks ka juhul kui ta tunnistab vestluse käigus üles mõne halva teo.
   • Anna talle mõista, et ta ise vastutab oma tegude eest. Ta peab aru saama, et keegi teine ei võta tema eest vastutust tema tegude ega nende tagajärgede eest.
   • Ole aus ja näita välja oma tundeid.

   Narkootikume tarvitavad inimesed ei pruugi aru saada, kuidas nende käitumine teisi mõjutab. Ole rahulik ja empaatiline, kuid räägi ära kõik, mida oled pidanud tegema ja tundma seoses tema narkootikumide tarvitamisega.
   Vestlus ei pruugi alati viia soovitud tulemuseni. Tarvitaja ei pruugi mõista, et tema käitumine võib tekitada probleeme talle endale ja teistele. Isegi siis, kui vestlus näib tulemuseta, ei tähenda see, et teie sõnum ei jõudnud kohale. Vestluse mõju võib ilmneda mõne aja pärast või võib järgmine vestlus olla juba oluliselt edukam.

3. Ära unusta, et tagasilangus ei tähenda kaotust

   Enamus sõltuvuses olevatest inimestest, kes on tarvitamise lõpetanud, langevad vähemalt korra elus tagasi sõltuvuse küüsi. Tagasilangust ei tohi pidada ebaõnnestumiseks – sõltuvusest vabanemiseks vajalike käitumisviiside õppimiseks ja paremate toimetulemisoskuste omandamiseks võib kuluda aastaid. Kuigi tagasilangused tekitavad lootusetuse tunnet, näitavad uuringud, et enamik inimesi, kes ravile (uuesti) pöörduvad, suudavad lõpuks narkootikumide tarvitamise täielikult lõpetada.

4. Hoolitse enda eest

   Lähedase narkootikumide tarvitamine mõjutab ka sind ennast. Olles mures enda lähedase pärast võidakse ära unustada või ei hoolita enam oma välimusest, suhetest, huvidest või hobidest. See aga nõrgendab inimest ning sellega ka võimalusi toetada ja aidata lähedast, kellel on narkootikumidega probleem. Ära jäta ennast unarusse – aitamise põhireegel on see, et kõigepealt tuleb aidata ennast, siis alles saab aidata teisi.

Mida teha, kui narkootikume tarvitav inimene ei tunnista probleemi ega soovi abi?

Paljud narkootikume kuritarvitavad või sõltuvuses olevad inimesed ei ole võimelised õigesti hindama, mil määral narkootikumid nende elu kontrollivad. Narkootikumide tarvitaja jõudmine mõistmisele ja äratundmisele, et ta vajab abi, võib olla pikk ja keeruline teekond. Lähedastele võib see olukord olla raske, kuid pidev julgustus ja toetus on vajalik, et tarvitaja otsuse ja abini jõuaks.

Enda probleemi eitamine on narkootikumide tarvitajatel ja sõltuvuses olevatel inimestel üsna sage. Vaid vähesed julgevad tunnistada, et neil on probleem.

Soovitused lähedase toetamiseks

• Ära kõrvalda tema käitumise tagajärgi – nii saad näidata, et su kahtlustel, tunnetel või mõtetel on alust.
• Räägi temaga. Vajadusel korda vestlust ikka uuesti ja uuesti.
• Püüa teda veenda tegema testi, mis aitab hinnata narkootikumide tarvitamise tõsidust. See on hea neutraalne võimalus saada objektiivne esmane hinnang probleemile.
• Püüa ta suunata psühholoogi, perearsti või mõne teise spetsialisti juurde (nt kahjude vähendamise keskuste sotsiaaltöötajad ja psühholoogid). Professionaalne hinnang ja abi on alati mõistlik, saamaks aru, kui tõsine olukord on. Spetsialistid oskavad temaga rääkida ning neid võib tarvitaja olla nõus ära kuulama.
• Otsi kogemusnõustajaid – need on inimesed, kes on sama läbi elanud, sellest välja tulnud, ning kes võivad paremini tarvitajaga kontakti saada. Nende inimeste kohta saad infot meie kodulehelt.
• Hoia ennast. Ole valmis võtma vastu raskeid otsuseid (nt lahkumine), et kaitsta oma meelerahu.