Mida teha, kui sõber tarvitab narkootikume?
Mõnikord on raske aru saada, kas sõbral on tõepoolest narkootikumidega probleem või on tal mingi muu mure. Sõber võib oma tegemiste jälgi hästi varjata ning läheb aega, enne kui midagi välja paistma hakkab. Igatahes tuleks kahtluse korral sõpra pikema aja jooksul jälgida, püüda temaga rääkida ja seejärel otsustada, mida ette võtta.
Narkootikumidega kimpus olev inimene võib:1
- veeta palju aega üksi;
- kaotada huvi enda lemmiktegevuste vastu;
- muutuda räpakaks – unustada ennast pesta, riideid vahetada või hambaid puhastada;
- olla väga väsinud ja kurb;
- olla väga energiline, rääkida kiiresti, ütelda asju millel puudub mõte või sisu;
- olla närviline või pahur;
- tujukas – tuju muutub kiiresti heast halvaks ja vastupidi;
- magada ebatavalistel kellaaegadel;
- unustada või mitte jõuda olulistele kohtumistele;
- sattuda probleemidesse koolis või tööl;
- süüa vähem või rohkem kui tavaliselt.
Vaata narkosõltlase tundemärke siit!
Mõnikord on keeruline teisele oma abi pakkuda. Sageli ei oska me õigesti käituda ega taha liialt teiste ellu sekkuda. Ent narkootikume tarvitavat inimest tuleb kindlasti aidata, sest ta ei pruugi ise aru saada probleemi tõsidusest või suuta ja osata abi otsida.
Mida teha, kui sõber tarvitab narkootikume?2
- Kuula. Sa ei pea pakkuma talle lahendusi või vastuseid. Mõnikord on abi sellestki, kui keegi lihtsalt ära kuulab.
- Ära anna hinnanguid ega ütle, mida ta sinu arvates tegema peab. Tal on niigi raske. Loeng on viimane asi, mida ta vajab.
- Vaata, et ta enda vastu liiga karm ei oleks. Tuleta talle meelde, et me kõik teeme vigu. Oluline on neist õppida.
- Ole usaldusväärne ja toetav. Ole sõbrale toeks ja tema jaoks olemas. Anna märku, et sind võib usaldada.
- Ütle, et hoolid. Anna sõbrale teada, et temast hoolitakse ning tuleta talle meelde tema positiivseid omadusi.
- Vaata, et ta oleks turvalises keskkonnas. Küsi, kas tal on turvaline koht, kus elada ja olla. Kui ei ole, arutage koos läbi, kas ja kuhu ta minna saaks, kus oleks turvalisem.
- Leia tegevusi, mis teda halva harjumuse juurest eemal hoiaks. Käige kinos, jalutamas või sportimas. Leidke koos mõni hobi või mõtteid mujale viiv tegevus.
- Tuleta talle meelde häid asju, mis talle elus meeldivad. Rääkige asjadest, mille üle ta tänulik on ja mis teda elus rõõmustavad.
- Julgusta abi otsima. Kui talle tundub, et sinuga rääkimisest on abi, siis võib teda aidata ka rääkimine spetsialisti (näiteks psühholoogi) või usaldusväärse täiskasvanuga. Samuti on olemas hulk nõustamis- ja abitelefone ning e-posti aadresse, kuhu saab oma murest anonüümselt kirjutada. Vaata siit!
