Miks narkootikume proovitakse

1. Ümbritsevate inimeste eeskuju.

   Noored näevad enda ümber erinevate sõltuvusainete tarvitamist. Nad näevad täiskasvanuid ja noori, kes suitsetavad, joovad alkoholi või tarvitavad isegi narkootikume. Nii võib noortes tekkida arvamus, et uimastite tarvitamine on normaalne elu osa. Noored võivad alustada narkootikumide proovimisega, kuna need on hõlpsasti kättesaadavad ja nad näevad, et paljud täiskasvanud ja nende sõbrad tarvitavad neid.

   On tõsi, et eakaaslaste, vanemate õdede ja vendade ning ka lapsevanemate endi uimastite tarvitamine mõjub noortele negatiivselt ja sellega suureneb oht, et ka ise alustatakse uimastite tarvitamist.  Samamoodi on nn eeldatud uimastitarvitamise sotsiaalsed normid üheks oluliseks riskifaktoriks tarvitamisega alustamisel, kus teatud grupi käitumist üldistatakse ühiskonnale laiemalt ja normaliseeritakse seda.

   Kuigi võib tunduda, et kõik peavad narkootikumide tarvitamist normaalseks ja enamus on neid ka proovinud, siis see pole tegelikult tõsi. Valdav enamus täiskasvanuid ja noori ei pea narkootikumide tarvitamist normaalseks. Uuringu põhjal on 85% Eesti noortest ise arvanud, et kanepi tarvitamine alla 18-aastasetele ei tohi olla lubatud. Narkootikume tarvitab Eestis vähemus, mitte enamus – ligi 80% elanikkonnast ei ole mitte kunagi elus mitte ühtegi narkootikumi proovinud.

2. Meedia surve, mis näitab uimasteid eduka inimese elu osana.

   Osade noorte jaoks teevad muusika, filmid ja reklaamid, mis käsitlevad uimasteid sealhulgas ka narkootikume positiivse ja eduka elu osana, nende tarvitamise huvitavaks, põnevaks ja lahedaks. Noorte jaoks võib meedia muuta narkootikumid millekski ägedaks ja normaalseks, mida ka ise proovida tahaks.

   On tõsi, et meedia mõjutab inimeste tarbimisharjumusi. On tõestatud, et kui meedia esitleb sõltuvusaineid ihaldatud elustiili normaalse osana, hakatakse neid aineid rohkem tarvitama. Kuigi narkootikumide tarvitamist näidatakse meedias pigem harva, on ära tõestatud, et selliste filmide nägemine, kus näidatakse narkootikumitarvitamist ägeda või positiivsena, suurendab selle aine tarvitamist vaatajate seas. Küll aga ei ole tõsi, et narkootikumid on edukuse tunnusmärk. Edukus sõltub haridusest, oskustest, kontaktidest, tööharjumusest, iseloomust, positiivsest suhtumisest,  enesehinnangust, loovusest – kindlasti mitte aga narkootikumidest.

3. Narkootikumid kui põgenemise ja eneseabi vahend.

   Kui noored on õnnetud ja nad ei oska oma pettumust, ebaõnnestumist või viha väljendada, võivad nad lohutuseks ja enda aitamiseks hakata tarvitama narkootikume. Noorte jaoks on teismelisuse periood tihti emotsionaalselt raske, mõnikord isegi depressiooni põhjustav. Kui noortele pakutakse võimalust võtta sisse midagi, et ennast paremini tunda, ei pruugi paljud suuta sellele kiusatusele vastu seista. On ka noori, kes tarvitavad retseptiravimeid mitteettenähtud moel, et saada hakkama stressi või depressiooniga. Ka noori, kes püüavad narkootikumide abil põgeneda enda kooliraskuste, suhteprobleemide või mõne muu emotsionaalse stressi eest.

   Tegelikult narkootikumide tarvitamine mitte ei vähenda depressiooni ja probleeme vaid võib seda hoopis suurendada. Uuringud on tõestanud, et alkoholi ja narkootikume tarvitavatel noortel esineb rohkem vägivaldset käitumist, depressiooni ja enesetapumõtteid kui neil, kes narkootilisi aineid ei tarvita. Noortel, kes tarvitasid narkootikume ja alkoholi, esines rohkem vägivaldset käitumist, enesetapumõtteid ja -katseid, kui neil, kes neid aineid ei tarvitanud (29,4% vs 10,1%). Halb enesetunne ja narkootikumide tarvitamise tõttu veelgi keerulisemaks muutunud olukord põhjustab aina suuremat masendust ning tegelikkust taluda on järjest raskem. Enese abistamise asemel satutakse olukorda, mis on veel hullem kui enne tarvitamist.

4. Narkootikumid kui igavuse peletamise vahend.

   Noortel, kes ei talu üksindust, kes ei oska ise endale tegevust leida ning kes ihaldavad põnevust, on väga suur risk hakata tarvitama narkootikume. Narkootikumide tarvitamine annab neile tegevust ning täidab nende sees olevat tühimikku. Lisaks pakuvad nad ühist teemat suhtlemiseks sarnase mõtlemisega noortega, võimalust kuhugi kuuluda ja kellegagi koos midagi teha.

   Narkootikumide tarvitamine igavuse leevendamiseks on lühiajaline lahendus. Lisaks füüsilisele ja vaimsele kahjule, mida narkootikumid sinu organismile võivad põhjustada, muudavad narkootikumid ka sinu isiksust. Organism harjub narkootikumiga kiiresti ning samasuguse tunde saavutamiseks on vaja järjest enam ja kangemaid narkootikume, mis võivad viia aga sõltuvuseni.

5. Narkootikumid kui mässu väljendamise vahend.

   Vahest otsustavad noored sõltuvusaineid tarvitada mässu väljendamiseks. Näiteks alkoholi kipuvad tarvitama noored, kes tunnevad ennast vihasena, kuna see aitab neil agressiivsust välja elada. Mõned noored aga näiteks tarvitavad kanepit, sest nad ei hooli ühiskonna poolt kehtestatud reeglitest.

   Narkootikumide tarvitamine enda tunnete väljendamiseks on lühiajaline lahendus, mis pikas perspektiivis eluga hakkama saamisele kaasa ei aita. Negatiivsed tunded on ja jäävad inimesele alles ka siis, kui ta aineid tarvitab. Negatiivsed tunded on loomulik osa elust. Narkootikumide tarvitamine ei aita meil neid vältida, vaid võib viia selleni, et ilma nendeta me enam oma tunnetega toime ei tule. Tõestust on leidnud fakt, et mida nooremana alustatakse narkootikumide tarvitamist, seda suurem on tõenäosus, et tekib sõltuvus ja hakatakse tarvitama järjest kangemaid narkootikume. Neil, kes alustavad narkootikumide proovimist ja tarvitamist alla 18-aastasena, on sõltuvusse jäämise tõenäosus 6 korda suurem kui täiskasvanutel.

6. Narkootikumid kui kiire heaolutunde saavutamise vahend.

   Narkootikumid mõjuvad kiiresti. Tihtipeale tarvitatakse narkootikume selleks, et kogeda kiiret heaolutunnet. Noored võivad hakata narkootikume tarvitama, kuna nad näevad selles kiiret otseteed õnnetunde kogemisele.

   On tõsi, et narkootikumide kaudu soovitakse ning tihtipeale ka kogetakse kiiret heaolutunnet. Narkootikumide toime organismile on aga individuaalne, ning heaolu tunde asemel võidakse saada hoopis negatiivne kogemus. Isegi juhul, kui joove tekitab heaolutunde, kestab see üldjuhul vähest aega. Vahest isegi vaid minuteid. Organism harjub narkootikumiga ning samasuguse joobe saavutamiseks on vaja järjest enam ja kangemaid narkootikume, mis võib viia sõltuvuseni. Mitte ükski sõltlane ei arvanud tarvitamist alustades, et ta jääb ainest sõltuvusse. Kõik nad on uskunud, et suudavad narkootikumide tarvitamist kontrollida ning vajadusel lõpetada.

7. Narkootikumid kui enesekindluse ja julguse tõstmise vahend.

   Mitmed arglikud noored, kellel puudub enesekindlus, võivad tarvitada narkootikume selleks, et julgeda teha asju mida nad muidu teha ei julgeks. Isegi enesekindlatele noortele, võib tunduda, et nad vajavad mõnikord aineid, mille mõju all on lihtsam tantsida, laulda või suudelda tüdrukut või poissi. Narkootikumidest ja alkoholist otsitakse julgust ja ärevuse maandamist, et saada justkui vabandus juhuks, kui need asjad, mida muidu teha ei julgeta, peaksid ebaõnnestuma. Sellisel juhul on võimalik ennast teiste eest välja vabandada ning loota, et mõeldakse, et „ta oli purjus, ei saanud ise ka aru mida tegi”.

   On tõsi, et mitmed ained tõstavad enesekindlust, aga narkootikumidest saadud enesekindlus on, nagu narkootikumidest saadud joovegi, ajutine. Sõprade reageering joobes tehtud rumalustele võib olla ettearvamatu – nii, nagu on olemas inimesi, kellele selline olek teeb nalja, on olemas ka neid, kellele see ei meeldi. Peale alkoholi- või narkojoobest välja tulemist on aga tihtipeale endalgi halb enesetunne ning piinlik tehtud tegude pärast.

8. Valeinfo ja legendid narkootikumide kohta.

   Narkootikumide tarvitamise üheks põhjuseks on ka narkootikumide kohta leviv valeinfo. Peaaegu igal noorel on sõpru, kes väidavad, et nad on mõne aine eksperdid ja kinnitavad, et selle tarvitamisel riske ei ole või riskid on minimaalsed. Näiteks usutakse jutte sellest, justkui kokaiin paneb ennast tundma kuningana, kanep soodustab loomingulist mõtlemist ja amfetamiin või ecstasy aitab edukalt läbida eksamisessiooni. Samuti usutakse, et narkootikum on alkoholist vähem kahjulik või et kanepist pole võimalik sõltuvusse jääda.

   Narkootikumid mõjuvad kõigile erinevalt. Seetõttu on ka tarvitamisega kaasnevad riskid erinevad. Pole teada, mitu korda pead just sina narkootikume tarvitama selleks, et tekiks sõltuvus, ning millised on sinu puhul narkootikumide tarvitamisega kaasnevad riskid. Ei ole mõistlik narkootikume ja alkoholi omavahel võrrelda – nendega kaasnev kahju on erinev, nagu ka nendega kaasas käivad probleemid. Ühine on see, et mõlemad põhjustavad terviseriske ning mõistlik on mõlemast hoiduda.

Ükski põhjus ei ole piisav, et oma tervist ja elu narkootikumidega rikkuda. Lõppkokkuvõttes tekitavad narkootikumid probleeme alati juurde, mitte ei lahenda neid. Loe, kuidas narkootikumidest hoiduda siit!

Juhul, kui oled narkootikume tarvitama hakanud või tead sõpra, kes vajab abi, otsi abi! Aitavad usaldusväärsed sõbrad, vanemad või teised täiskasvanud. Alati võid helistada anonüümsel nõuandetelefonil või tõsisema mure korral otsi abi noortele mõeldud raviteenustest – tõsi, raviteenustele pöördumiseks tuleb ette helistada, oma murest rääkida ning vajadusel aeg kirja panna.