NARKOOLUKORD EESTIS
Arvad, et tead päris hästi, mis olukord Eestis on. Pane oma teadmised proovile.
Sa võid arvata, et oled üsna teadlik narkootikumidega seotud probleemidest ning olukorrast Eestis. Oleme koostanud küsimustiku (10 küsimust), kust saad teada, mis tasemel on sinu teadmised tegelikult.
Tee test nüüd!
Eestis on enamus inimesi narkootikume proovinud
Narkootikume on elu jooksul kord või korduvalt tarvitanud vaid ligi viiendik elanikkonnast. Seega enamus, ligi 80%1, ei ole kunagi oma elus narkootikume tarvitanud.
Kooliõpilaste narkootikumide tarvitamine on Eestis aastatega langenud
Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-aastastest kooliõpilastest, siis 2007. aastaks oli see arv kasvanud 30%-ni ja 2015. aastaks koguni 38%2-ni. Samal ajal on mitmetes Euroopa riikides uimastitega katsetavate noorte arv vähenenud
2 Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis, Tervise Arengu Instituut, 2016. https://intra.tai.ee/...Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_raport_2016.pdf
Eesti kõige enam tarvitatav narkootikum on fentanüül
Enamik narkootikumide tarvitajaid Eestis on tarvitanud kanepit või selle sünteetilisi analooge3.
3 Avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuring täiskasvanud elanikkonna seas, Politsei- ja Piirivalveamet 2015, https://www2.politsei.ee/dotAsset/601070.pdf
Eesti on narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade poolest Euroopas esikohal
Miljoni elaniku kohta on Eestis üledoosidega seotud surmasid enam kui üheski teises riigis Euroopas. Teisel kohal on Rootsi, kolmandal Norra ja neljandal Iirimaa4. Eestis kaotas 2016. aastal narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledoosi tõttu elu 114 inimest ehk rohkem inimesi, kui liiklusõnnetuste tõttu.
4 Euroopa uimastiprobleemide aruanne, suundumused ja arengud, 2017
Eestis on narkootikumide tarvitamine keelatud
Eestis on narkootikumide käitlemine keelatud, selle alla kuulub ka narkootikumide tarvitamine. Narkootikumide tarvitamine on väärtegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või arest5.
5 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, §15¹ https://www.riigiteataja.ee/akt/103052016006
Ligi 1 % 15–44-aastasest Eesti elanikest süstivad narkootikume
Uuringu põhjal oli narkootikume süstivaid inimesi 2005. aastal 15–44-aastastest elanikest 2,7% 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 0,9% (6 ).
6 Uusküla A, Rajaleid K, Talu A, Abel-Ollo K, Des Jarlais DC. A decline in the prevalence of injecting drug users in Estonia, 2005–2009. Int J Drug Policy, 2013, 24(4);321–318
Eestis on peamine süstitav aine fentanüül
Eestis on peamisteks süstitavateks narkootikumideks fentanüül (78%), millele järgnevad amfetamiin (20%), heroiin (0,9%) ja metamfetamiin (0,3%)7.
7 HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Tallinna süstivate narkomaanide seas 2013. Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut 2014
Uued psühhoaktiivsed ained on Eestis enamuses seadusega lubatud
Eestis on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisatud mitmeid uusi psühhoaktiivseid aineid. Lisaks eraldi lisatud ainetele on alates 14.05.2016 nimekirjade osaks 15 ainerühma (nimekiri VI), kuhu kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. See võimaldab kiiremini reageerida uute ohtlike ainete ilmumisele narkoturul8.
Uued psühhoaktiivsed ained on ohutum alternatiiv nn „vanadele“ narkootikumidele
Uute psühhoaktiivsete ainete puhul on üheks suureks riskiks teadmatus aine toime, päritolu, mõju, tugevuse ja võimalike terviseohtude kohta ning tegemist on ohtliku „pimetarbimisega“. Samuti puudub igasugune teave nende ainete pikaajalistest tervisemõjudest. Võimaliku üledoosi korral puudub kiirabil adekvaatne taustainformatsioon, milline oleks kõige õigem vältimatu arstiabi9.
9 High-risk drug use and new psychoactive substances. http://www.emcdda.europa.eu/...TD0217575ENN.pdf
Puhaste süstalde jagamine tarvitajatele suurendab narkootikume süstivate inimeste arvu
Kahjude vähendamise keskused, sh süstalde vahetamine, vähendab narkootikumide süstimisest tulenevaid kahjusid riigile ja aitab muuta elukeskkonda turvalisemaks. Teadusartiklite kohaselt ei suurene süstalde vahetamisega süstijate arv vaid väheneb – keskustes pakutakse lisaks ka nõustamisteenuseid ning muid abi- ja ravivõimalusi inimestele, kes soovivad süstimist lõpetada10.
10 Textbook of Addiction Treatment: International Perspectives, Harm Reduction Interventions, pp 1291-1313, Dagmar Hedrich, Richard Hartnoll, Springer 2014.