Oopium

Ametlikud nimed

Oopium

Tänavanimed

-

Aine tüüp

Tooroopium (Opium crudum) on looduslik opiaat ehk unimaguna (Papaver somniferum) valmimata seemnekuparde kuivatatud mahl. Kui küpsemisjärgus moonikupra välispinnale teha sisselõige, hakkab sealt nirisema kibeda maitsega piimjat mahla. Mahl tardub kupral, muutub pruuniks ja järgmisel päeval see kogutakse – tegu on tooroopiumiga. Oopium on lähtematerjaliks poolsünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile. Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks.

Oopiumit toodetakse enamasti sooja kliimaga maades: traditsiooniliselt Kagu-Aasias, Indias, Hiinas, Iraanis, Türgis, Venemaa lõuna- ja Euroopa kaguosas. Kasvukohast sõltub oopiumi morfiinisisaldus ja seega toime tugevus. Valdav osa oopiumist tuleb praegu Afganistaanist.1

Tooroopium rullitakse kas pallikesteks (oopiumikummi) või peenestatakse pulbriks (jahvatatud oopium). Puhtal kujul tarvitatakse ka kohalike moonide piimamahla, kuid kuna selle toime on nõrgem kui keemiliselt töödeldud opiaatide oma, pole see eriti levinud.

Puhas oopium on kummitaoline kleepuv mass, värvus varieerub tumepruunist mustani. Struktuur sõltub nii tooraine kvaliteedist, vanusest kui õhu juurdepääsust. Lõhn võib olla nii meeldiv kui ka ebameeldiv, süüdatuna tekib paks suits. Suitsetatav oopium on kuiv ja rabe, kuid võib glütseriini lisamisel võtta graanulite kuju.

Oopium väikeste kogustena tekitab alguses ärritust, hiljem mõjub rahustavalt, valuvaigistavalt ja uinutavalt. Oopium ja selle valuvaigistavad alkaloidid on narkootilised ained ja nendest valmistatud ravimite üle peetakse eriarvestust.

Lühiajalise ja pikaajalise tarvitamise mõju

Oopium on valuvaigisti, mis toob lühiajalise mõjuna kaasa enamasti eufooria. Tarvitaja tunneb ennast unisena, ta on lõdvestunud ja heas tujus. Kui tugev on oopiumi mõju, sõltub iga tarvitaja organismist ning sellest, kuidas ainet tarvitatakse. Mõju võib olla nii kerge, mõõdukas kui väga tugev.

Suures koguses oopiumi aeglustab südame löögisagedust ja hingamist. See võib aine tarvitaja viia koomasse, mis omakorda võib lõppeda surmaga. Kuigi oopiumitarbimisest tingitud surmad ei ole sagedased, kasvab risk märkimisväärselt, kui oopiumisse on segatud teisi aineid, näiteks heroiini või morfiini.

Oopiumi lühiajalise tarvitamise mõjud sarnanevad alkoholi mõjule.
Oopiumi tarvitamine võib kaasa tuua mõneks ajaks kõhukinnisuse, joobest välja tulemisel järgneb sellele kõhulahtisus. Samuti võib tekkida hajevil olek ja unisus, millele järgneb unetuseperiood.

Oopium võib põhjustada veepuudust ja sellest tingitud suukuivust. Tarvitaja tunneb sageli vajadust juua suurel hulgal vedelikku, et end paremini tunda. Veepuudus jätkub ka peale oopiumi mõju kadumist ja äärmuslik janu püsib sõltuvalt eelnenud narkootikumikogustest ning tarvitamise kestvusest 4-12h.

Lühiajalise tarvitamise mõju:

  • hingamine aeglustub
  • keha temperatuur muutub
  • pupillid ahenevad
  • valu kaob
  • eufooria tunne
  • aeglane liikumine
  • äärmuslik unisus, võidakse magama jääda
  • ärevuse vähenemine
  • hajevil olek, kontsentreerumisraskused
  • iiveldus, oksendamine
  • kõhukinnisus, millele võib järgneda peale tarvitamist kõhulahtisus

Pikaaegse oopiumitarvitamisega kaasnevad mitmesugused sümptomid, näiteks:

  • meeleolumuutused
  • depressioon
  • ärevus
  • ärrituvus
  • hingamise ja pulsi aeglustumine
  • hingamise seiskumine
  • unetus
  • sügelemine
  • iiveldus
  • krambid
  • maksa ja neeru kahjustused
  • sõltuvus

Kõrvalmõjud ja terviseriskid

Ootamatu mõju tõttu võib oopiumi tarvitamine kaasa tuua erinevaid riske.

Oopiumi tarvitamise kõrvalmõjud võivad olla:

  • Erinevate toksiinide ladestumine kopsudes (saasteainete tõttu oopiumis või suitsetamisvahendites)
  • Sagedasem haigestumine immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu
  • Krooniline naha sügelus, kuna oopium võib käivitada organismis allergilisi reaktsioone põhjustavat histamiini
  • Impotentsus
  • Suurenenud ärevus
  • Suurenenud valutundlikkus
  • Hajevil olek isegi siis kui ainet ei tarvitamise
  • Suurenenud viha ja ärrituvus (ainest võõrutamisel)

Oopiumi pikaajaline tarvitaja riskib siseorganite kahjustuste ja füüsilise sõltuvusega.

Sõltuvus ja võõrutusnähud

Füüsiline sõltuvus võib hakata kujunema juba pärast oopiumi paarikordset tarvitamist.

Oopiumi tarvitamise ärajääma- ehk võõrutusnähud võivad olla:

  • iiveldus
  • oksendamine
  • higistamine
  • maokrambid
  • lihase- ja luu valu
  • kõhulahtisus
  • unetus või unehäired
  • ärrituvus
  • isukaotus
  • meeleolumuutused
  • depressioon ja kurbus
  • kõrgenenud ärevus
  • palavik
  • gripilaadsed sümptomid

Mürgistuse tunnused ja üledoos

Üleannusega inimesel tekivad tavaliselt:

  • hallutsinatsioonid
  • aeglustunud hingamine, hingamisraskused, hingamise seiskumine
  • oksendamine
  • segasus
  • kooma

Kuna oopium aeglustab hingamissagedust, on üleannustamise tagajärjel võimalik hingamise seiskumine. Kuna ajusse ei jõua piisavalt hapnikku, võib oopiumi tarvitajal tekkida püsiv ajukahjustus. Tarvitaja võib langeda koomasse ja surra.

1 Harro J. Uimastite ajastu. Tartu: Ülikooli Kirjastus; 2017.

Siit saad abi