Miks uimasteid proovitakse

1. Ümbritsevate inimeste eeskuju

   Noored näevad enda ümber erinevate sõltuvusainete tarvitamist. Nad näevad täiskasvanuid ja noori, kes suitsetavad, joovad alkoholi või tarvitavad isegi illegaalseid uimasteid. Nii võib noortes tekkida arvamus, et uimastite tarvitamine on normaalne elu osa. Noored võivad alustada uimastite proovimisega, kuna need on hõlpsasti kättesaadavad ja nad näevad, et paljud täiskasvanud ja nende sõbrad tarvitavad neid.

   On tõsi, et eakaaslaste, vanemate õdede ja vendade ning ka lapsevanemate endi uimastite tarvitamine mõjub noortele negatiivselt ja sellega suureneb oht, et ka ise alustatakse uimastite tarvitamist. Samamoodi on nn eeldatud uimastitarvitamise sotsiaalsed normid üheks oluliseks riskifaktoriks tarvitamisega alustamisel, kus teatud grupi käitumist üldistatakse ühiskonnale laiemalt ja normaliseeritakse seda.

   Kuigi võib tunduda, et kõik peavad uimastite tarvitamist normaalseks ja enamus on neid ka proovinud, siis see pole tegelikult tõsi. Valdav enamus täiskasvanuid ja noori ei pea uimastite tarvitamist normaalseks. Uuringu põhjal on 85% Eesti noortest ise arvanud, et kanepi tarvitamine alla 18-aastasetele ei tohi olla lubatud. Illegaalseid uimasteid tarvitab Eestis vähemus, mitte enamus – ligi 80% elanikkonnast ei ole mitte kunagi elus mitte ühtegi illegaalset uimastit proovinud.

2. Meedia surve, mis näitab uimasteid eduka inimese elu osana

   Osade noorte jaoks teevad muusika, filmid ja reklaamid, mis käsitlevad uimasteid sealhulgas ka uimasteid positiivse ja eduka elu osana, nende tarvitamise huvitavaks, põnevaks ja lahedaks. Noorte jaoks võib meedia muuta uimastid millekski ägedaks ja normaalseks, mida ka ise proovida tahaks.

   On tõsi, et meedia mõjutab inimeste tarbimisharjumusi. On tõestatud, et kui meedia esitleb sõltuvusaineid ihaldatud elustiili normaalse osana, hakatakse neid aineid rohkem tarvitama. Kuigi uimastite tarvitamist näidatakse meedias pigem harva, on ära tõestatud, et selliste filmide nägemine, kus näidatakse uimastite tarvitamist ägeda või positiivsena, suurendab selle aine tarvitamist vaatajate seas. Küll aga ei ole tõsi, et uimastid on edukuse tunnusmärk. Edukus sõltub haridusest, oskustest, kontaktidest, tööharjumusest, iseloomust, positiivsest suhtumisest, enesehinnangust, loovusest – kindlasti mitte aga uimastitest.

3. Uimastid kui põgenemise ja eneseabi vahend

   Kui noored on õnnetud ja nad ei oska oma pettumust, ebaõnnestumist või viha väljendada, võivad nad lohutuseks ja enda aitamiseks hakata tarvitama uimasteid. Noorte jaoks on teismelisuse periood tihti emotsionaalselt raske, mõnikord isegi depressiooni põhjustav. Kui noortele pakutakse võimalust võtta sisse midagi, et ennast paremini tunda, ei pruugi paljud suuta sellele kiusatusele vastu seista. On ka noori, kes tarvitavad retseptiravimeid mitteettenähtud moel, et saada hakkama stressi või depressiooniga. Ka noori, kes püüavad uimastite abil põgeneda enda kooliraskuste, suhteprobleemide või mõne muu emotsionaalse stressi eest.

   Tegelikult uimastite tarvitamine mitte ei vähenda depressiooni ja probleeme vaid võib seda hoopis suurendada. Uuringud on tõestanud, et alkoholi ja illegaalseid uimasteid tarvitavatel noortel esineb rohkem vägivaldset käitumist, depressiooni ja enesetapumõtteid kui neil, kes uimasteid ei tarvita. Noortel, kes tarvitasid illegaalseid uimasteid ja alkoholi, esines rohkem vägivaldset käitumist, enesetapumõtteid ja -katseid, kui neil, kes neid aineid ei tarvitanud (29,4% vs 10,1%). Halb enesetunne ja uimastite tarvitamise tõttu veelgi keerulisemaks muutunud olukord põhjustab aina suuremat masendust ning tegelikkust taluda on järjest raskem. Enese abistamise asemel satutakse olukorda, mis on veel hullem kui enne tarvitamist.

4. Uimastid kui igavuse peletamise vahend

   Noortel, kes ei talu üksindust, kes ei oska ise endale tegevust leida ning kes ihaldavad põnevust, on väga suur risk hakata tarvitama uimasteid. Uimastite tarvitamine annab neile tegevust ning täidab nende sees olevat tühimikku. Lisaks pakuvad nad ühist teemat suhtlemiseks sarnase mõtlemisega noortega, võimalust kuhugi kuuluda ja kellegagi koos midagi teha.

   Uimastite tarvitamine igavuse leevendamiseks on lühiajaline lahendus. Lisaks füüsilisele ja vaimsele kahjule, mida uimastid sinu organismile võivad põhjustada, muudavad uimastid ka sinu isiksust. Organism harjub uimastitega kiiresti ning samasuguse tunde saavutamiseks on vaja järjest enam ja kangemaid uimasteid, mis võivad viia aga sõltuvushäireni.

5. Uimastid kui mässu väljendamise vahend

   Vahest otsustavad noored sõltuvusaineid tarvitada mässu väljendamiseks. Näiteks alkoholi kipuvad tarvitama noored, kes tunnevad ennast vihasena, kuna see aitab neil agressiivsust välja elada. Mõned noored aga näiteks tarvitavad kanepit, sest nad ei hooli ühiskonna poolt kehtestatud reeglitest.

   Uimastite tarvitamine enda tunnete väljendamiseks on lühiajaline lahendus, mis pikas perspektiivis eluga hakkama saamisele kaasa ei aita. Negatiivsed tunded on ja jäävad inimesele alles ka siis, kui ta aineid tarvitab. Negatiivsed tunded on loomulik osa elust. Uimastite tarvitamine ei aita meil neid vältida, vaid võib viia selleni, et ilma nendeta me enam oma tunnetega toime ei tule. Tõestust on leidnud fakt, et mida nooremana alustatakse uimastite tarvitamist, seda suurem on tõenäosus, et tekib sõltuvushäire ja hakatakse tarvitama järjest kangemaid uimasteid. Neil, kes alustavad uimastite proovimist ja tarvitamist alla 18-aastasena, on sõltuvushäire kujunemise tõenäosus 6 korda suurem kui täiskasvanutel.

6. Uimastid kui kiire heaolutunde saavutamise vahend

   Uimastid mõjuvad kiiresti. Tihtipeale tarvitatakse uimasteid selleks, et kogeda kiiret heaolutunnet. Noored võivad hakata uimasteid tarvitama, kuna nad näevad selles kiiret otseteed õnnetunde kogemiseks.

   On tõsi, et uimastite kaudu soovitakse ning tihtipeale ka kogetakse kiiret heaolutunnet. Uimastite toime organismile on aga individuaalne, ning heaolu tunde asemel võidakse saada hoopis negatiivne kogemus. Isegi juhul, kui joove tekitab heaolutunde, kestab see üldjuhul vähest aega. Vahest isegi vaid minuteid. Organism harjub uimastitega ning samasuguse joobe saavutamiseks on vaja järjest enam ja kangemaid uimasteid, mis võib viia sõltuvushäire kujunemiseni. Mitte ükski sõltuvushäire diagnoosiga inimene ei arvanud tarvitamist alustades, et tal kujuneb sõltuvushäire. Kõik nad on uskunud, et suudavad uimastite tarvitamist kontrollida ning vajadusel lõpetada.

7. Uimastid kui enesekindluse ja julguse tõstmise vahend

   Mitmed arglikud noored, kellel puudub enesekindlus, võivad tarvitada uimasteid selleks, et julgeda teha asju mida nad muidu teha ei julgeks. Isegi enesekindlatele noortele, võib tunduda, et nad vajavad mõnikord aineid, mille mõju all on lihtsam tantsida, laulda või suudelda tüdrukut või poissi. Uimastitest otsitakse julgust ja ärevuse maandamise võimalust, et saada justkui vabandus juhuks, kui need asjad, mida muidu teha ei julgeta, peaksid ebaõnnestuma. Sellisel juhul on võimalik ennast teiste eest välja vabandada ning loota, et mõeldakse, et „ta oli purjus, ei saanud ise ka aru mida tegi”.

   On tõsi, et mitmed ained tõstavad enesekindlust, aga uimastitest saadud enesekindlus on, nagu uimastitest saadud joovegi, ajutine. Sõprade reageering joobes tehtud rumalustele võib olla ettearvamatu – nii, nagu on olemas inimesi, kellele selline olek teeb nalja, on olemas ka neid, kellele see ei meeldi. Pärast uimastijoobest välja tulemist on aga tihtipeale endalgi halb enesetunne ning piinlik tehtud tegude pärast.

8. Valeinfo ja legendid uimastite kohta

   Uimastite tarvitamise üheks põhjuseks on ka uimastite kohta leviv valeinfo. Peaaegu igal noorel on sõpru, kes väidavad, et nad on mõne aine eksperdid ja kinnitavad, et selle tarvitamisel riske ei ole või riskid on minimaalsed. Näiteks usutakse jutte sellest, justkui kokaiin paneb ennast tundma kuningana, kanep soodustab loomingulist mõtlemist ja amfetamiin või ecstasy aitab edukalt läbida eksamisessiooni. Samuti usutakse, et illegaalsed uimastid on alkoholist vähem kahjulikud või et kanepist pole võimalik sõltuvusse jääda.

   Uimastid mõjuvad kõigile erinevalt. Seetõttu on ka tarvitamisega kaasnevad riskid erinevad. Pole teada, mitu korda pead just sina uimastite tarvitama selleks, et tekiks sõltuvus, ning millised on sinu puhul uimastite tarvitamisega kaasnevad riskid. Ei ole mõistlik illegaalseid uimasteid ja alkoholi omavahel võrrelda – nendega kaasnev kahju on erinev, nagu ka nendega kaasas käivad probleemid. Ühine on see, et mõlemad põhjustavad terviseriske ning mõistlik on mõlemast hoiduda.

Ükski põhjus ei ole piisav, et oma tervist ja elu uimastitega rikkuda. Lõppkokkuvõttes tekitavad uimastid probleeme alati juurde, mitte ei lahenda neid. Loe, kuidas uimastitest hoiduda siit!

Juhul, kui oled uimasteid tarvitama hakanud või tead sõpra, kes vajab abi, otsi abi! Aitavad usaldusväärsed sõbrad, vanemad või teised täiskasvanud. Alati võid helistada anonüümsel nõuandetelefonil või tõsisema mure korral otsi abi noortele mõeldud raviteenustest – tõsi, raviteenustele pöördumiseks tuleb ette helistada, oma murest rääkida ning vajadusel aeg kirja panna.