Kas uimastite tarvitajad kujutavad endast ohtu?
Uimastite tarvitamine ei tee inimest automaatselt ohtlikuks. Kas uimasteid tarvitav inimene on ohtlik või mitte, sõltub paljudest asjaoludest.
Üldiselt võivad joobeseisundis olevad inimesed olla potentsiaalselt ohtlikumad kui need, kes uimasteid ei tarvita. Joobes olevatel inimestel võib olla nõrgenenud impulssi kontroll, otsustusvõime ja nad võivad kaotada reaalsustaju, mis võib nad teha nii endile kui inimestele nende ümber ohtlikuks.
Vastupidiselt levinud arvamusele on alkoholist tingitud kahjud ühiskonnast kordades suuremad kui illegaalsete uimastitega tarvitamisega tekitatud kahju ning alkoholi mõju all pannakse toime kordades rohkem süütegusid, kui uimastijoobes. Uuringud näitavad, et alkoholiga on seotud hinnanguliselt 40% kõigist toime pandud vägivaldsetest kuritegudest ja 37% uuringus osalenud süüdimõistetuist ütlesid, et panid teo toime olles alkoholijoobes.1 Alkohol leiti olevat tihedalt seotud vägivallakuritegudega, sealhulgas mõrvade, vägistamise, rünnakute, lapse ja abikaasa väärkohtlemisega. Vägivallakuritegude statistika näitab tavaliselt, et kurjategija, ohver või mõlemad olid purjus umbes pooltel toimunud juhtudest. On tõestust leidnud, et vägivallakuritegude puhul, välja arvatud röövimised, on kurjategija märksa tõenäolisemalt alkoholi kui uimastite mõju all.2
Uimasteid tarvitavad inimesed panevad tõenäolisemalt toime selliseid süütegusid, mis on seotud raha hankimisega endale aine ostmiseks.
Uimastitega on seotud peamiselt kolme tüüpi süüteod:
- Tarvitamisest tingitud süüteod: need on süüteod, mis on otseselt seotud uimastite tarvitamisega, näiteks uimastite tarvitamine või uimastite omamine;
- Majanduslikest põhjustest tingitud süüteod: need on süüteod, millega uimastite tarvitaja püüab leida raha enda harjumuse või sõltuvuse toitmiseks, näiteks varavastased süüteod, aga ka prostitutsioon jms;
- Ärilistest põhjustest tingitud süüteod: need on süüteod, kus uimastitega püütakse saada rahalist kasu, näiteks uimastite tootmine, müümine, vahendamine jms
Uimastite tarvitajatega seoses kardetakse eelkõige laste pärast. Ollakse mures laste turvalisuse ja turvatunde pärast. Paraku on lastel oluliselt suurem tõenäosus kannatada koolikiusamise all või sattuda alkoholijoobes isiku rünnaku ohvriks. Tartu Ülikooli hälbiva käitumise uuringust ilmnes, et 7.–9. klassi lapsed on 2014. aastal kõige rohkem langenud koolikiusamise ohvriks (22%), millele järgnevad vargus (21,7%), kallaletung (7,3%) ja röövimine (2,5%). 12,7% kallaletungijatest ja 28,9% röövimise sooritajatest oli alkoholijoobes, narkootikumide mõju all oli 3,6% kallaletungijatest ja 10,6% röövijatest.3
Samuti kardetakse uimastite kasutajate seas olevate nakkushaiguste levikut. Usutakse, et nende poolt maha visatud süstlad on nakkusohtlikud ja nende kaudu võib nakatuda näiteks HIV-i, C- või B-hepatiiti. Kuigi tõenäosus maast leitud kasutatud süstla kaudu nakatuda on olemas, on see alla ühe protsendi. Mitte kõik süstlad, mis maas on, ei ole olnud viirusega kokkupuutes. Samuti hävivad viirused välikeskkonnas minutitega ja enamik leitud süstaldega saadud vigastustest on nii pinnapealsed, et nende kaudu ei kandu viirus edasi.4
Joobes inimesed on ettearvamatud sõltumata sellest, milline aine joobe põhjustas. Seetõttu on kõik ettevaatusabinõud joobes inimesega kontakti vältimiseks mõistlikud. Kuidas kaitsta ennast ja oma vara varguste ja röövimiste eest, vaata aga täpsemalt peatükist kuidas tõsta kogukonna turvalisust.
