Kuidas käituda, kui sinu lähedane tarvitab uimasteid?

See, kuidas käituda, kui sinu lähedane tarvitab uimasteid sõltub väga palju sellest, mida ja kui palju inimene tarvitab. Võrreldes alkoholiga, milles joovastavaks aineks on alati teatud hulk etanooli, on illegaalsed uimastid oma koostise ja mõju poolest palju salakavalamad. Kui sinu lähedane tarvitab uimasteid, tasub võimalusel uurida lähemalt konkreetse(te) uimasti(te) kohta ning seejärel otsustada, milline samm järgmiseks astuda.

Loe lähemalt:

• Mida teha, kui lähedane tarvitab uimasteid?
• Kuidas lähedasega rääkida?
• Tegevused, mis ei aita

MIDA TEHA, KUI LÄHEDANE TARVITAB UIMASTEID?

1. Vii end teemaga kurssi
   • Tunne huvi, mis on uimastite tarvitamine, millised on selle etapid ja kuidas uimastite tarvitamist ära tunda. Mõned tarvitamise korrad ei tee inimesest veel sõltlast, kuid tähelepanelik peaks siiski olema, sest ka uimastite proovimine on seotud riskidega.
   • Jälgi lähedast, kelle puhul kahtlustad uimastite tarvitamist ja tee järeldusi kõikide silma hakanud tunnuste, mitte ühe tunnuse põhjal.
   • Otsi lisateavet uimastite ja nende toime kohta, kuidas erinevad uimastid inimestele mõjuvad.
   • Otsi infot, kuidas uimastite tarvitamisest vabaneda ning milliseid abi- ja ravivõimalusi uimastite tarvitajatele pakutakse.
2. Räägi temaga ja proovi aru saada olukorra tõsidusest

   Mida varem väljendad lähedasele muret tema uimastite tarvitamise pärast, seda parem. Ära lükka vestlemist edasi – seda on märksa raskem teha siis, kui lähedasel on välja kujunenud tervistkahjustav uimastitarvitamine või uimastitarvitamisehäire. Loe lähemalt, kuidas lähedasega tema tarvitamisest rääkida. Kui lähedane on nõus, suuna ta tegema testi, mis aitab tarvitamise tõsidust ja riske hinnata.

3. Tunnista tegelikkust

   Tegelikkuse tunnistamine ei pruugi olla lihtne. Mõnikord on endale kõige raskem tunnistada, kui hull olukord tegelikult on. Tõe varjamine iseenda eest ei muuda olukorda paremaks. Loobumine petlikust kujutlusest, et asjad kuidagi iseenesest paranevad, on oluline samm, mida enda ja lähedase elu parandamiseks astuda.

4. Hoolitse enda eest

   Lähedase uimastite tarvitamine mõjutab sind ennast. Mure lähedase pärast võib viia selleni, et unustatakse ennast, ei hoolita enam oma välimusest, suhetest, huvidest ja/või hobidest. Enese eest hoolitsemine on endast ja teistest lugupidamise märk. Aitamise põhireegel on see, et kõigepealt aita ennast, seejärel teisi. Ka lennukis pannakse hapnikumask kõigepealt endale pähe.

5. Otsi abi

   Spetsialistid (psühholoogid, vaimse tervise õed) ja tugiisikud oskavad tuge ja soovitusi anda ka lähedastele. Neilt saad nõu ka sellisel juhul, kui sinu lähedane tarvitab uimasteid, aga ei tunnista probleemi ega soovi ise abi saamiseks kuhugi pöörduda.

6. Ole valmis tagasilangusteks

   Kui lähedane saab abi, ei tähenda see, et nüüd on kõik korras. Uimastite tarvitamise vähendamine või tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess, mille puhul tuleb valmis olla ka tagasilanguseks. Enamik neist, kes soovivad tarvitamist vähendada või sellest loobuda, kogevad vähemalt korra tagasilangust. Kuigi see võib tekitada lootusetuse tunnet, ei tohi seda pidada ebaõnnestumiseks. See on osa muutusest.

KUIDAS LÄHEDASEGA RÄÄKIDA?

Kui uimastite tarvitamisega seotud murest õigesti rääkida, siis aitab see nii lähedast kui ka tarvitajat. Vestlus ei ole lihtne ei sulle ega ka lähedasele.

1. Leidke õige aeg ja koht

   Oluline on, et saate rahulikult ja segamatult rääkida. Lähedane peab vestluse ajal kaine olema. Kui selgub, et lähedane ei taha rääkida, siis anna talle ebamugavustundest ülesaamiseks aega. Pealekäimine vaid suurendab vastuseisu ja lähedane võib eemale tõmbuda, leida endale õigustusi, eitada probleemi ja rünnata.

2. Jälgi oma sõnakasutust

   Vesteldes jälgi oma sõnakasutust ja väldi sina-sõnumeid. Ei aita, kui ütled: „Sa alati…“ või „Sa mitte kunagi…“. Selle asemel kasuta mina-sõnumeid, millega sõnastad enda ootused, vajadused ja tunded.

   Kasuta mina-sõnumeid ja kirjelda enda tundeid	Väldi sina-sõnumeid
   Ma hakkan muretsema, kui sa koju tulemisega hilja peale jääd. Ma kardan siis, et sa tarvitad. Kas sa võiksid järgmine kord mulle teatada, kui hiljem tuled?	Sa jääd alati koju hiljaks! Sa ei lõpeta tarvitamist mitte kunagi.
   Ma olen sinu pärast mures. Mulle tundub, et miski teeb sulle muret. Kas sa tahaksid sellest rääkida?	Mis sul viga on?
   Kui sa oled uimasteid tarvitanud, unustad sa oma kohustused ja ei täida lubadusi ning see ei sobi mulle. Sellised olukorrad ärritavad mind ja ma olen mures selle pärast, mis saab edasi.	Sa oled „narkomaan“ ja vaevalt sinust kunagi enam asja saab.

3. Lase tal rääkida ja kuula hoolikalt

   Palu kirjeldada oma tundeid ja mõtteid ning kuula, mida tal öelda on. Püüa mitte välja näidata, kui sa pole temaga nõus. Täpsusta, kas sa said kuuldust õigesti aru. See aitab sul keskenduda sellele, mida su lähedane öelda tahab, ja annab lähedasele märku, et tema öeldu on oluline.

4. Säilita rahu ja varu kannatust

   Otsusta, et sa säilitad rahu igal juhul, isegi siis kui teine pool sulle valetab või läheb emotsionaalseks. Kinnita, et su eesmärk on arutleda, mitte tülitseda.

5. Väljenda oma muret

   Näita välja, et muretsed tema pärast ning et tema tervis ja heaolu on sulle oluline. Kinnita, et sa oled alati olemas, kui ta vajab tuge või abi.

6. Püüa mitte süüdistada ega anda hinnanguid

   Süüdistamine ei aita olukorda lahendada ja võib hoopis suhteid rikkuda. Soov olukorda kontrollida ja väljendada, kuidas tegelikult peab käituma, võib olla tugev, kuid sellest tuleks hoiduda. Halvustavast ja liigselt karmist suhtlemisest pole aga abi, see võib pigem teha olukorra halvemaks.

7. Püüa oma reaktsioone ja emotsioone kontrollida

   Mõtle läbi, kuidas jääda rahulikuks ka juhul kui ta tunnistab vestluse käigus üles mõne halva teo.

8. Anna mõista, et tarvitaja ise vastutab oma tegude eest

   Tarvitaja peab jõudma arusaamisele, et keegi teine peale tema enda ei vastuta tema tegude ja nende tagajärgede eest.

9. Ole aus ja väljenda oma tundeid

   Püüa jääda ausaks nii iseenda kui ka lähedase vastu. Tunnete ja mõtete varjamine vaid lükkab probleemide lahendamise edasi.

10. Kui vestlus kuigi hästi ei õnnestu, siis ära ole pettunud

    Vestlus ei pruugi alati viia soovitud tulemuseni. Tarvitaja ei pruugi mõista, et tema käitumine võib tekitada ebameeldivusi talle endale ja teistele. Isegi siis, kui vestlus näib tulemusteta, ei tähenda see, et sinu sõnum ei jõudnud talle kohale. Vestluse mõju võib ilmneda mõne aja pärast. Ära karda vestlust ka korrata!

TEGEVUSED, MIS EI AITA

Kui lähedane tarvitab uimasteid, võid sa olla valmis ükskõik milleks, et mured kiirelt ja kohe lahendada. On mitmed tegevused, mis tegelikult ei aita sind ega ka tarvitajat.

1. Sundimine ja uskumus, et saad teise inimese käitumist kontrollida

   Otsuse end muuta ja abi- või ravivõimalusi kasutada peab tarvitaja ise tegema. Me ei saa kedagi sundida midagi tegema vastu nende enda tahtmist. Valiku teeb siiski igaüks ise ja inimest, kes abi ei soovi, ei saa sunniviisiliselt aidata.

2. Ultimaatumite esitamine

   Ähvardused stiilis „kui sa kohe tarvitamist ei lõpeta…“ ei aita olukorra lahendamisele kaasa ja võivad suurendada negatiivseid tundeid ja frustratsiooni. Uimastiprobleemiga inimene ei suuda oma käitumist koheselt muuta, isegi kui ta seda väga soovib.

3. Ülehoolitsemine

   Kui sa üritad teist inimest igas olukorras päästa, võtad temalt võimaluse õppida, kuidas rasketes olukordades toime tulla. Kuna usk endasse kui võimekasse inimesse kujuneb välja väljakutseid vastu võttes, tuleb meil kalleid inimesi julgustada ennast usaldama, et nad õpiksid elus raskete olukordadega toime tulema. Kui narkootikumide tarvitaja eest pidevalt ülehoolitseda, hakkab ta uskuma, et ta ei olegi võimeline ise enda eest hoolitsema ning selle tagajärjel tunneb ta end küündimatu inimesena. Kuigi see pole tõsi.

4. Vastutuse võtmine tema tegude eest

   Uimastite tarvitajalt vastutuse ära võtmine tähendab, et enesele märkamatult julgustad teda oma käitumist jätkama. Näiteks, su lähedane kulutab raha uimastitele ja pidutsemisele ning ei saa üüri maksta. Kui sina maksad tema üüri, siis teda niiviisi päästes lood sa tegelikult olukorra, kus ta ise oma tegude eest vastutust võtma ei pea.

5. Varjamine ja valetamine

   Kui peres või lähikonnas on probleemne uimastite tarvitaja, teevad lähedased tihti hukkamõistu kartuses kõik selleks, et keegi teine olukorrast teada ei saaks. Nii on raske aduda, et tegelikult leidub veel hulk inimesi, kellel on samad probleemid ning kellega te teineteist toetada saaksite.

   Nii käitudes lubad oma lähedased ka edasi elada pettekujutluses, et kõik on korras ning ta ei pea oma tegudele otsa vaatama ning nende eest vastutama.

6. Meele järgi olemine ja tülide vältimine

   „Hea inimese” roll, teistele igal juhul meeldimine ning soov mitte kunagi mitte kellegi tundeid riivata tekitavad lõpuks ohvritunde. Nii õpetad lähedasele, et sinuga võibki halvasti käituda ja edasi manipuleerida. Igal hinna eest meelepaha, kriitikat või pettumust vältides võib juhtuda, et sinu lähedane kohtlebki sind jalamatina.

7. Tarvitaja süüdistamine

   Ära süüdista lähedast, kes tarvitab uimasteid. Sageli muudab süüdistamine inimese trotslikuks ja veelgi vastutulematumaks. Olukord jääb samaks ning viha ja vimm vaid võimenduvad.

   Väga lihtne on mõelda, et saaksid olla õnnelik juhul, kui teine inimene oma solvava käitumise lõpetab. Kahjuks asetab selline mõtlemine sind ohvrirolli. Suhtes on kaks osapoolt ning kui teine käitub sinuga halvasti, võib olla, et ise oled lubanud sellel juhtuda. Iga muutus algab iseendast.

8. Enda süüdistamine

   Sina ei saa mingil viisil olla vastutav teise inimese käitumise ja tegude eest. Uimastite tarvitajad võivad süüdistada pereliikmeid, sõpru, ülemust, ilma, ebaõnne, et vastutus enda õlgadelt ära veeretada. Näe sellest läbi ja ära võta endale vastutust tema tegude eest.