Olukord Eestis

Peamised andmed narkootikumide tarvitamise kohta

Eesti paistab Euroopa Liidus (edaspidi EL) silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste seas.¹ Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-aastastest kooliõpilastest, siis 2007. aastaks oli see arv kasvanud 30%-ni, 2011. aastaks 32%-ni ja 2015. aastaks 38%-ni (joonis 1). Narkootikume proovitakse kõige sagedamini 14−15-aastaselt ja enamasti piirdutaksegi ühe-kahe korraga. Kooliõpilaste seas levinumad ained on kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid (arsti korralduseta). Ecstasyt tarvitas 2015. aastal 3% ja amfetamiini 2% kooliõpilastest.²

Joonis 1. 15−16-aastaste kooliõpilaste illegaalsete uimastite tarvitamine elu jooksul (%) 1995−2015.

Lisaks ESPADi uuringule annab Eesti noorte narkootikumide tarvitamise kohta informatsiooni ka teine TAI poolt 2015. aastal noorte seas läbi viidud uuring, mis hõlmab laiemat vanusegruppi (14−29 aastat).³ 2015. aastal oli võrreldes 2010. aasta uuringuga narkootikumide tarvitamine tõusnud kõikides vanuserühmades. Kokku 26% 14−15-aastatest (2010. a 18%), 47% 16−18-aastastest (2010. a 28%), 57% 19−24-aastastest (2010. a 39%) ja 59% 25−29-aastastest (2010. a 47%) olid elu jooksul narkootikume tarvitanud. Kanepit oli viimase nelja nädala jooksul tarvitanud 12% 14−18- ja 10% 19−29-aastastest. Kutsekoolide õpilastest (16−18-aastased) oli viimase nelja nädala jooksul kanepit tarvitanud 22%, kellest 8% tegid seda korra nädalas või sagedamini. Vanusegrupis 14−18 ja 19−29 aastat tarvitas kanepit korra nädalas või sagedamini ligi 5% noortest.

Täiskasvanud elanike narkootikumide tarvitamise levimus

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuringu kohaselt oli 2015. aastal Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt korra elu jooksul mõnda narkootikumi tarvitanud ligi 20% (2013. a 19%).⁴ Peamine tarvitatav narkootikum on nii täiskasvanute kui alaealiste seas kanep (ligi 90% narkootikumide tarvitajatest) ja kõige sagedamini on täiskasvanutest narkootikume tarvitanud 25–34 aastased, millele järgnevad 18–24 aastased.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on kanepit elu jooksul tarvitanud kokku 19% 16–64 aastastest: meestest 27% ja naistest 14%. Tabelist 1 näeb täpsemalt kanepi tarvitamise sagedust vanusegruppides erinevatel ajaperioodidel.⁵

Tabel 1: Kanepi tarvitamine sugude, vanusegruppide ja erineva ajaperioodi lõikes (%).

Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI 2014.

Suur narkootikumide üledoosidest tingitud suremus

Aastatel 1999–2016 suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu kokku 1209 inimest. Eestis on narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud Euroopa Liidu kõrgeim. Kui 2016. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15–64 aastaste seas), siis Eestis oli 103 juhtu.⁶ See tähendab, et ainuüksi 2016. aastal kaotas Eestis narkootikumide üledooside tõttu elu 114 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu surnud inimeste keskmine vanus järjepidevalt tõusnud. Kui 2002. aastal oli keskmine narkootikumi üledoosi tõttu surnud isik 24-aastane, siis 2016. aastal 34-aastane (joonis 2). Kõige noorem 2016. aastal narkootikumide üledoosi tõttu surnud inimene oli 15-aastane ja kõige vanem 65-aastane mees. Kokkuvõttes on 85% narkootikumide üledoosi surmadest seotud fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarvitamisega (EKEI 2013).

Joonis 2. Narkootikumide tarvitamise tõttu surnud isikute keskmine vanus 2002–2016. Allikas: Surma põhjuste register, Tervise Arengu Instituut, 2016.

Suur narkootikume süstivate inimeste osakaal

Hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on küll viimaste aastatega langenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel. Uuringu põhjal on narkootikume süstivate isikute arv vähenenud 15–44-aastaste seas 15 675-st 2005. aastal 5 362-ni 2009. aastal. 2005. aastal oli 15–44-aastastest elanikest narkootikume süstivaid inimesi 2,7%, 2008. aastal 2% ja 2009. aastal 0,9% (joonis 3).⁷. Võttes arvesse kahjude vähendamise valdkonna ekspertide hinnangut võib 2009. aasta arvu 5 362 (usaldusvahemik 3 906−9 837) korrigeerida pigem usaldusvahemiku ülemise näitaja suunas. Konsensuslikult on Eestis 9 000 narkootikume süstivat inimest.

Joonis 3. Hinnanguline süstivate narkomaanide levimusmäär (%) Eesti rahvastikus vanuserühmas 15−44 aastat (Uusküla et al 2013).

Narkootikume süstivate inimeste riskikäitumine

Narkootikume süstivate inimeste infektsioonhaiguste ja riskikäitumise levimuse kohta annavad ülevaate erinevates Eesti linnades regulaarselt läbi viidud uuringud (tabel 2). Uuringute põhjal saame väita, et narkootikume süstivate inimeste keskmine vanus on aastast aastasse tõusnud ja nende süstimise staaž pikeneb pidevalt. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt piirkonnast kas fentanüül või amfetamiin. Üle poolte narkootikume süstivatest inimestest on HIV-positiivsed. Juba eelnevalt kasutatud süstla/nõela jagamine viimase nelja nädala jooksul varieerub erinevate uuringute vahel, kuid elu jooksul on üle poole narkootikume süstivatest inimestest süstinud end eelnevalt kasutatud süstla või nõelaga.

Tabel 2. Narkootikume süstivate inimeste HIVi ja riskikäitumise levimuse uuringute tulemused 2013, 2014, 2016.

**HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Narva narkootikume süstivate inimeste seas 2014. Tervise Arengu Instituut 2015.
***HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Kohtla-Järve narkootikume süstivate inimeste seas 2016. Tervise Arengu Instituut 2017.