Sõltuvusravi, sh opioidsõltuvuse asendusravi

Narkootikumide sõltuvuse ravi eesmärgiks võib olla narkootikumide tarvitamisest kohene loobumine või järkjärguline lõpetamine ning sellega seonduvate võõrutusnähtude leevendamine. Samuti võib olla eesmärgiks sõltuvusega toimetulemine olukorras, kus täielikult loobuda ei ole võimalik või mingil põhjusel ei ole inimene selleks veel valmis.

Sõltuvusravi eesmärgid võivad olla erinevad ning sõltuvad patsiendi füüsilisest ja vaimsest tervisest, narkootikumide tarvitamise kestusest ja tarvitatavatest narkootikumidest. Samuti tema valmisolekust narkootikumidest loobuda.

Sõltuvusprobleemidega inimeste abistamisel tuleb meeles pidada, et universaalseid lahendusi ei ole. Nii nagu on erinevad põhjused, miks inimesed hakkavad narkootikume tarvitama, on erinevad ka lahendused. Sõltlaste ravimisel ja rehabiliteerimisel kasutatakse erinevaid meetodeid, mille valikul peab arvestatama abivajaja vanuseliste, sooliste ja kultuuriliste erinevustega, tema perekondliku ja sotsiaalse olukorra ning tervisliku seisundiga. Ravile saamiseks ei ole tarvis eelnevat pere- või muu arsti suunamist.

Raviasutusega võib ühendust võtta ka tarvitaja lähedane, et saada nõu ja tuge, kuidas abivajajat motiveerida ravile pöörduma.

Riiklikult rahastavad sõltuvusravi teenused on:

• lühiajaline võõrutusravi
• pikaajaline ravi
• opioidsõltuvuse asendusravi
• järelravi

Toetuse ja abi saamiseks  on võimalik  pöörduda ka psühholoogi, vaimse tervise õe või psühhiaatri poole. Ravikindlustusega inimeste ravikulud tasub haigekassa (tervisekassa), patsiendil tuleb sellisel juhul tasuda vaid visiiditasu 5 eurot. Psühholoogi poole pöördumiseks on vajalik perearsti saatekiri, vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks saatekirja vaja ei ole. Ravikindlustamata inimestele on ravi tasuline. 

Täpsem info Eestis pakutavate psühhiaatrilise abi teenuste ja võimaluste kohta haigekassa (tervisekassa) veebilehel või klienditelefonil 669 6630 (E–N 8.30–16.30; R 8.30–14.00). 

Lühiajaline võõrutusravi

Lühiajaline võõrutusravi on haiglaravi, mille eesmärk on narkootilise aine tarvitamine kohene või järk-järguline lõpetamine ning tekkivate võõrutusnähtude vältimine või leevendamine. Lühiajaline võõrutusravi sobib kõikidele tugevat joovet põhjustavate narkootikumide tarvitajatele.

Võõrutusravi kestab tavaliselt kuni 30 päeva ning põhineb psühhofarmakoteraapial. See tähendab, et ravi osaks on ka erinevad ravimid, millest mõni võib oma olemuselt olla narkootiline või psühhotroopne aine. Nende ravimite võtmist ei tasu karta, sest pikaajalisel tarvitajal võib olla väga raske päeva pealt tarvitamist lõpetada ilma ravimite toeta. Võõrutusravile järgnevalt on patsiendil võimalik saada toetavat nõustamist (nimetatakse ka järelraviks või järelteenuseks). Võõrutusravi on osades asutustes kõikidele tasuta (SA Viljandi Haigla), teistes peab inimene maksma nn omaosaluse. See tähendab, et patsient tasub voodipäeva eest 2,50 eurot kuni 10 päeva ulatuses. Ülejäänud summa maksab riik. Kui ravi kestab kauem kui 10 päeva, ei pea patsient rohkem maksma.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on narkootikumide tarvitamise lõpetamine, lisaks patsiendi füüsilise ja vaimse tervise taastamisele ka tema toimetuleku suurendamine. Ravi algab vajadusel võõrutusravist ning jätkub rehabilitatsiooniteenusel, kus erialaspetsialistid kasutavad erinevaid nõustamise ja teraapia vorme eesmärgiga kutsuda ellu püsivaid muutusi inimese psüühikas ning tema hoiakutes ja käitumismustrites.

Õpetatakse kuidas suurendada enesekontrolli selleks, et  riski- ja stressisituatsioonidega paremini toime tulla. Teenus ei ole ainespetsiifiline, mistõttu sobib erinevate narkootikumide tarvitajatele, sh ka kanepi ja stimulantide tarvitajatele. Ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammi koostamisel alati lähtutakse patsiendi individuaalsetest vajadustest, seega raviprogrammi kestvus varieerub ning sõltuvalt patsiendi seisundist ja valmisolekust võib kesta kuni 9 kuud. Teenus on tasuta kõikidele ka ilma haigekassata ehk kindlustamata patsientidele.

Opioidsõltuvuse asendusravi

Opioidsõltuvuse (fentanüül, heroiin, metadoon, morfiin, oopium jt) korral pakutakse Eestis ka ambulatoorset opioidsõltuvuse asendusravi. Asendusraviga vähendatakse narkootikumide tarvitamisel tekkivaid (võõrutus) nähte organismis. Eestis on peamine asendusraviks kasutatav ravim metadoon ning ravi koosneb nii ravimi manustamisest kui psühholoogilisest ja sotsiaalnõustamisest. Asendusravi ei ole haiglaravi ehk selle saamisel võib inimene jätkata enda igapäeva toimetusi. Asendusravi saamiseks peab olema kaine ja kaasa võtma ID-kaardi või muu isikut tõendava dokumendi (pass, juhiluba, pensionitunnistus). Esmane vastuvõtt kestab ligikaudu 60 minutit ning selle käigus viiakse läbi esmane hindamine, võetakse vajalikud analüüsid, määratakse ravi. Eestis on metadoonil põhinev asendusravi tasuta kõikidele ka ilma haigekassata ehk kindlustamata patsientidele. Tasu eest pakutakse buprenorfiinil (Subutex, Subuxone) põhinevat asendusravi.

Järelravi

Tagasilanguse ennetamist (ravijärgset nõustamisteenust) osutatakse inimestele, kes on läbinud pikaajalise ravi või rehabilitatsiooni vabaduses või kinnipidamisasutustes ning selle eesmärgiks on tagasilanguse ennetamine ja inimese sotsiaalse kohanemise toetamine. Teenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel ning see hõlmab psühholoogilist, sotsiaal- ja kogemusnõustamist. Teenus on suunatud nii tervenevatele sõltlastele kui ka nende lähedastele.