Ohutum süstimine

Narkootikumide tarvitamine võib kaasa tuua suure hulga pikaajalisi füüsilise ja vaimse tervise probleeme, millest osad on tuntumad kui teised, lisaks võib narkootikumidest kujuneda sõltuvus. Kui sa ei ole veel hakanud narkootikume tarvitama, siis kõige õigem on sellega üldse mitte algust teha.

Kui sa aga oled otsustanud tarvitada, siis pea meeles, et narkootikumide suu kaudu manustamine või ninna tõmbamine on ohutum kui suitsetamine või süstimine. Kuigi suitsetamisega kaasnevad kopsukahjustused on muutumas järjest suuremaks probleemiks, on suitsetamine siiski enamasti ohutum kui süstimine.

Juhul, kui sa aga oled otsustanud süstida või isegi kui oled juba aastaid süstinud, on olemas viise ja võimalusi, kuidas teha seda ohutumalt, vältimaks haigusi ja vähendades süstimisega tekkivaid vigastusi või õnnetusjuhtumeid.

Põhireeglid süstimisel:

• enne süstima hakkamist puhasta käed ja süstimiskoht (nt seebiga või alkoholiga immutatud lapiga);
• kasuta iga kord puhast süstimisvarustust sh puhast nõela, süstalt, lusikat, filtrit, veeanumat ja steriilset vett.
  • Steriilse vee puudumisel võib kasutada ka kraanivett.
  • NB! Külm kraanivesi on parem kui soe kraanivesi!
  • NB! Voolav vesi on parem kui seisnud vesi!
  • NB! Vesi ei tohi olla gaseeritud! Gaseeritud vesi võib põhjustada veresoontes ummistusi ja selle tagajärjel võib surra.
• kontrolli enda annust ning alusta alati väikseimast võimalikust doosist;
• kasuta võimalikult väikest nõela, nii on veresoonte vigastamise oht väiksem;
• mittelahustuvast fentanüülist või heroiinist süstitava lahuse valmistamisel tuleks lisada väike kogus sidruni- või askorbiinhappe (C-vitamiin) pulbrit, et aidata puhastada narkootikum mustusest;
• süsti aeglaselt ja rahulikult, kiirustamisel võid endale viga teha;
• varu igaks juhuks enda või sõbra jaoks puhtaid süstlaid ja nõelu ning jälgi, et kellegi teise veri ei satuks sinu kätele, haavale või süstimisvarustusele;
• kui nõel on veenist välja tõmmatud, võta kuiv salvrätik (ära kasuta alkoholilappi) või paber ja hoia seda kergelt vajutades mõnda aega süstimiskohal – see aitab vältida verevalumite (sinikate) teket;
• ära kasuta pärast süstimist alkoholi sisaldavat salvrätikut, sest alkohol aeglustab vere hüübimist ja süstimiskoht paraneb aeglasemalt;
• pane kõik kasutatud süstimisvahendid turvalisse kohta või viska teravate-torkavate jäätmete konteinerisse, mis on tavaliselt kollast värvi, too kasutatud süstlad ja nõelad kahjude vähendamise keskusesse.

Süstimisega kaasnevad ohud

Süstimisega on seotud mitmed ohud, mis sõltuvad süstimistehnikast, süstimisvahenditest, keskkonnast, hügieenist ja süstitavast ainest.

Süstimisega kaasnevad riskid:

• Vere kaudu levivad infektsioonid (HIV, B-hepatiit, C-hepatiit jt).
  Need kanduvad edasi ennekõike kokkupuutel verega läbi süstalde ja süstimistarvikute jagamise. NB! Need haigused võivad edasi kanduda ka seksuaalsel teel.
• Üledoos.
  Üledoosi oht esineb sõltumata narkootikumide manustamise viisist, kuid süstimisel tarvitatavate narkootikumide omadustest tulenevalt (nt opioidid) on oht saada üledoos süstimisel kõige kõrgem.
• Abstsess.
  Abstsess on mädane põletikukolle, mis tekib tavaliselt süstimiskoha ümber. Tunnuseks on nahapinnast kõrgem koht (muhk või punn), mis on punetav, kõva, katsumisel valulik. Väikese abstsessi puhul piisab kuuma veega puhastamisest. Suurema ja valuliku abstsessi puhul tuleb kindlasti minna arsti juurde. Abstsessi ei tohi kunagi pigistada ega lõigata, kuna mäda võib sattuda muidu vereringesse ja põhjustada tõsiseid tagajärgi.
• Arteri vigastamine.
  Narkootikumide süstimisel tuleb olla tähelepanelik, et kogemata ei süstitaks arterisse. Arterid, kannavad verd südamest organismi ja veenid, suunavad verd südamesse. Süstla arterisse sattumise tunneb ära selle järgi, et veri purskub süstlasse ning jääb sinna nö pulseerima (nagu süda), veri mullitab või vahutab ning tekib tugev valu. Nõela sattumine arterisse on ohtlik, kuna kapillaarid paisuvad ja takistavad jäsemesse minevat verevarustust. Arteri kahjustamisel tuleb suruda süstimiskoha peale kuiv salvrätt ja hoida seda seni, kuni verejooks on peatunud. Arteri tõsisemal vigastamisel tuleb helistada kohe tasuta hädaabinumbrile 112.
• Veresoonte kokkuvarisemine.
  Seda põhjustab veresoonte korduva kahjustumise järel tekkiv armkude. Tagajärjeks võib olla veeni kokkukasvamine, mistõttu veri ei voola enam veresoonest läbi. Veeni kokkuvarisemist aitab ennetada süstimiskohtade vahetamine.
• Veresoonte ummistumine (tromboos).
  Tromboos tekib enamasti veresoone seina kahjustuse, suurenenud verehüübivuse ja verevoolu aeglustumise tõttu. Tulemuseks on osaline või täielik vereringe peatumine tromboosi tekke piirkonnas.
  Tromboosi tunnused on
  • valu, turse või punetus kahjustatud piirkonnas;
  • jäse on teiste jäsemetega võrreldes soojem, kõvem ja tihti jämedam.

  Tromboosi kahtluse korral tuleb kindlasti minna arsti juurde, kuna ravimata tromboos võib olla eluohtlik.

• Veresoonepõletik (vaskuliit).
  Suurim tõenäosus põletiku tekkeks veresoontes esineb kubeme- ja jalaveeni süstimisel).
• Veresoonte kõvastumine (skleroos).
• “mööda läinud doosid”;
• “muhud ja mügarikud” (granuloom);
• gangreen.

Veresoonkonna haiguste risk püsib kõrge ka pärast narkootikumide tarvitamise lõpetamist, võides avalduda aastaid hiljem.¹

Süstimiskoha valimine

Narkootikume süstitakse enamasti:

• Veeni.
  Veenides voolab veri kudedest ja elunditest südame suunast. Veeniveri on värvuselt tumepunane, arteritega võrreldes madalama rõhu all ning voolab aeglasemalt. Veenide seinad on õhemad kui arterites ja veenides seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu elunditesse.Veeni süstimisel jõuab narkootikum otse vereringesse, millega kaasneb kohene narkootikumi mõju avaldumine. Narkootikumide süstimisel veeni on narkootilise aine mõju kohene ja tihtipeale tugevatoimelisem kui muul viisil manustades. Osa ainete veeni süstimisel võib saada väiksema narkootikumi kogusega tugevama efekti kui muul moel tarvitades.Süstides veeni
  • Veeni paremaks nähtavuseks tõmba žgutt või rihm ümber käe, süstimiskohast ülespoole – nõnda on väiksem võimalus, et süstid veenist mööda, lihasesse või naha alla;
  • veeni aitab paremini üles leida ka see, kui hoiad süstimise piirkonda sooja vee all või patsutad vastu veeni;
  • kui veen naha all liigub, fikseeri veen sõrmede vahele – mööda süstimisel võib sattuda süstimislahus lihasesse või naha alla;
  • süsti alati vere voolamise suunas ehk südame poole, nõnda väldid trombide teket;
  • nõel tuleb sisestada veeni 45 kraadise nurga all nii, et nõela avaus on ülespoole – nõel läheb siis veeni sujuvamalt ja valutumalt;
  • süstimist alustades tõmmake kolbi tagasi nii, et veidike verd satub süstlasse et veenduda kas nõel on veenis;
  • kui nõel on veenis, tuleb žgutt eemaldada ja alusta aeglaselt süstimist;
  • on hea, kui süstimisel on keegi kõrval, et üledoosi korral kiiresti abi kutsuda, helistades tasuta hädaabinumbrile
    Veeni süstimisega kaasneb suur risk üledoosiks ja enese vigastamiseks. Näiteks võib madalama kehatemperatuuri puhul olla veeni leidmine raskendatud, sest veenid on kokku tõmbunud. Veeni otsimisel on nõela sügavamale lükkamine ohtlik, kuna võib kahjustada veeni seinasid ja nõel võib sattuda kas arterisse või kahjustada närvi.
• Lihasesse.
  Lihasesse süstimisel peab narkootikum imenduma vereringesse. Seetõttu on narkootikumi mõju algusaeg enamasti hilisem kui veeni süstides. Lihasesse süstimisel tuleb olla ettevaatlik ja jälgida, et ei tabataks veeni, arterit ega närvi. Soovituslik on süstida suurematesse lihastesse, nagu tuhara- ja reielihas.Süstides lihasesse
  • Jälgi, et lihas on lõdvestunud;
  • veendu, et Sa ei ole sattunud veeni pihta, selleks võib tõmmata süstla kolbi natukene tagasi – kui verd süstlasse ei tule, siis suure tõenäosusega ei ole tabatud veeni;
  • süsti ühe nõtke liigutusega;
  • pärast süstimist masseeri süstimiskohta, et ajada vedelikku laiali ja vähendada mädaniku tekke riski.
• Naha alla.
  Naha alla süstides peab narkootikum imenduma vereringesse. Narkootikumi mõju algusaeg on enamasti hilisem kui veeni ja lihasesse süstides. Naha alla süstimist tuleks igal võimalusel vältida! Naha alla süstimine võib soodustada mädanike teket, millest võib edasi areneda gangreen.

Süstimiskoha valimisel tuleb arvestada tervisliku seisundi, oskuste ja süstitava narkootikumiga. Kuigi iga süstimisega kaasnevad riskid, on siiski osa piirkondi, kuhu süstimisel on kahjustuste tekke risk väiksem.

Vastavalt organismi kahjustamise riskile võib süstimiskohad jaotada neljaks piirkonnaks:

1. ROHELINE e madalaima riskiga tsoon
   • käed (käepealne)
     • Kui sa süstid, siis on käe veenid esmane valik. Käel on palju veene, kuhu süstida. Pea kindlasti meeles süstimiskohti aeg-ajalt vahetada, et veenidel oleks aega taastuda. Kui süstid pidevalt samasse kohta, võivad veresooned armistuda. Armistunud kohti on hiljem nõelaga raske läbistada.
   • kaenlaalune piirkond
   • sääred 
     • Jalapiirkondades on verevool aeglasem, mistõttu paranevad süstla torkejäljed jm haavad aeglasemalt. Süstida tuleb suunaga südame poole, vere voolamise suunas.
2. KOLLANE e keskmise riskiga tsoon
   • käelaba, ranne 
     • Kuna käelaba ja randme veenid on väiksemad, on soovituslik kasutada peenemaid nõelu.
     • Randmepiirkonnas on suurem oht vigastada arterit või närvi. Arteri vigastamisel helista tasuta hädaabinumbril 112!
   • reied
     • Reieveen on suur süvaveen, mis asub väga lähedal reiearterile ja reienärvile. Veeni otsimisel on oht vigastada arterit või närvi.
     • Reieveeni süstimise tagajärjel võib veen blokeeruda (tromb) ning põhjustada jala turse ja valu. Vigastuse süvenedes võib tekkida gangreen ja jalg tuleb amputeerida.
   • jalalabad
   • nimmepiirkond, reie ülemine osa,
     • Nimmepiirkonnas võib süstida ainult lihasesse või naha alla!
   • kõht
     • Kõhu piirkonnas on kõige parem süstida naha alla.
3. PUNANE e kõrgema riskiga tsoon
   • rind
     • Rinnapiirkonnas asuvad veenid on peened ja haprad ning veeni vigastamise oht on suur. Eriti ohtlik on rinnapiirkonda süstimine naistele. Veenid on ühenduses piimanäärmetega, mistõttu võib tekkida piimanäärmetes põletik või mädanik.
   • kubemepiirkond
     • Kubemes asub lähestikku palju närve, veene ja artereid. Oht vigastada süstides närvi või arterit on suur, võides halvimal juhul põhjustada halvatuse!
4. MUST e kõrgeima riskiga tsoon
   • kael ja kõri,
     • Kaela ja kõri piirkonnas on lähestikku palju artereid, veene ja närve. Kuna kaela- või kõripiirkonda süstides ei näe süstija korralikult süstimiskohta, võib ta mööda torgata ja vigastada arterit või veeni.
     • Kui mujal kehaosal on kõik piirkonnad kahjustatud ja narkootikumide tarvitaja otsustab siiski kaelapiirkonda süstida, tuleb pidada meeles, et süstima peab suunaga allapoole (vere voolamise suunas). Oluline on, et keegi oleks vajadusel kõrval või võetaks appi peegel, et süstekoha paremini näha.
   • peenis,
     • Peenisesse süstimine on väga ohtlik ja võib põhjustada pikaajalise valulikku erektsiooni. Halvimal juhul võib peenisesse süstimise tagajärjel jääda suguvõimetuks.

Süstimistarvikud

Narkootikumide turvaliseks süstimiseks on tarvis mitmete vahendite olemasolu. Süstetarvikute kasutamisest ja kvaliteedist sõltub paljuski süstimisega kaasnevate riskide suurus ja nende esinemise tõenäosus. Süstimiseks vajalikud vahendid peaksid sobima narkootikumi ettevalmistamise ja manustamise eripäradega, süstimiskoha valikuga, veenide seisundiga jms.

Süstlad ja nõelad

Süstal koosneb hülsist, kolvist ja otsikust, millele kinnitatakse liitmiku otsas asetsev nõel. Süstlanõelad on erineva pikkuse ja jämedusega, mida märgitakse ühikuga G (Gauge). Mida väiksem on Gauge number, seda suurem ja jämedam on nõel ja vastupidi. Nõelte lihtsamaks eristamiseks on nõelad värvkodeeritud vastavalt suurusele.

Mida väiksemat nõela kasutatakse, seda väiksem on nõelatorke haav ja infektsiooni tekke oht. Nõela suurust valides tuleb arvestada veeni suuruse ja olukorraga – mida hapram ja väiksem veen, seda väiksem peaks olema ka nõel. Enamasti ei ole soovituslik kasutada veeni süstimiseks suuremat nõela kui 25G. Samas tuleb arvestada ka süstitava aine puhtuse ja lahustuvusega. Mida ebapuhtam on aine, seda suurem tõenäosus on, et süstelahusesse jääb lahustumata osakesi, mis võivad nõela ummistada (mida peenem nõel, seda suurem võimalus ummistuseks). Suurema mahuga süstla puhul võib olla raskem ainet manustada (kolvi lükkamisel on vastusurve tugevam) ja oht vigastada tugeva surumisega veeni on suurem. (Harm Recution Coalition, Getting Off Right)

Süstla otsiku ja nõela liitmiku vahelist ruumi nimetatakse surnud mahuga ruumiks. Surnud mahu ruumi ruumala võib süstalde vahel erineda. Surnud mahu ruumi mõiste on oluline, kuna süstla tühjendamisel jääb sinna pidama vedelikku, mis võib sisaldada mõnda viirust või baktereid. Nõnda võib süstlaid jagades levida ka vere teel levivad nakkushaigused või muud haigustekitajad. Soovituslik on, et kasutataks väikese surnud mahuga ruumi, kuna väiksema surnud mahuga ruumi korral on väiksem oht nakkuste levikuks (nt süstla jagamisel). Uuringud on näidanud, et väikse surnud mahuga süstalde kasutamine vähendab HIV ja HCV leviku ohtu.²

Muud süstetarvikud

Lisaks süstaldele ja nõeltele kasutatakse narkootikumide tarvitamisel lahuse ettevalmistamiseks järgmisi süstetarvikuid (Harm Reduction Coalition. Getting off right Safety Manual):

• lusikas või väike kauss
  • kasutatakse tahket ja peenestatud narkootikumi lahustamiseks,
  • soovituslik on kasutada veidi sügavamat lusikat kui tavaline teelusikas (kulbi kujuline), et narkootikum ei pudeneks üle ääre,
  • metallist pudelikorgi või muu alternatiivse vahendi kasutamisel tuleb eelnevalt eemaldada kõik plastmassist või paberist osad, ilma et kahjustataks korgi metallist osa,
  • kasutatav lusikas või muu väike anum peab olema alati steriliseeritud ja enda oma (nagu ka süstlad ja nõelad),
• filter
  • filtreid võidakse valmistada erinevatest materjalidest, nagu puuvilla vatt, riidetükk või muu läbilaskev materjal, mis eraldaks lahusest  tahked osakesed,
  • süstelahust tõmmatakse lusikast süstlasse läbi filtri, et eraldada süstelahusest tahked osakesed,
  • sigaretifiltrite kasutamine ei ole turvaline, kuna nad sisaldavad väikeseid klaasiosakesi ning, kui sellest on suitsetatud, sigaretisuitsu osakesi,
  • igal kasutamisel tuleb võtta uus filter ja filter peab olema igaühel isiklik; filtri taaskasutamisel on võimalik viirus- ja bakterhaiguste levik ja tõsiste tervisekahjustuste teke,
• veeanum
• puhas vesi
  • soovituslikult steriilne vesi (0,9% NaCl lahus), kuid kui pole kättesaadav, siis sobib ka tavaline puhas vesi,
  • voolav vesi on parem kui seisnud vesi,
  • külm vesi on parem kui soe vesi,
  • vesi ei tohi olla gaseeritud,
• žgutt
  • žgutti kasutatakse verevoolu takistamiseks, mille tulemusel muutuvad veenid takistatud verevooluga piirkonnas paremini nähtavaks ja kergemini punkteeritavaks,
  • žgutina võib kasutada ka vööd või muud nööri,
  • žgutt tuleb asetada süstekohast vere voolamise suunas ülespoole (et takistada vere äravoolu) ja seda tuleb peale hoida minimaalne aeg,
• välgumihkel või tikud
  • osa narkootikumide puhul (heroiin, crack) on aine lahustamiseks vajalik selle kuumutamine,
  • välgumihklitest saadav leek on laiem, kuumem, kergemini kontrollitav ning seda on võimalik käsitseda ühe käega,
  • tikkude sütitamisel tekkiv sulfuri ja kustutamisel suitsulõhn võib avalikes kohtades äratada soovimatut tähelepanu,
• sidrun- või askorbiinhape
  • osa narkootikumide manustamiseks (nt heroiin) on vajalik lahustada aine tahkest vormist (nt tükk) happeliseks lahuseks,
  • sidrunimahla ja äädika kasutamist tuleks vältida, kuna need ained on tunduvalt kangemad ja n-ö mustemad, võides põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi,
• alkoholilapid
  • kasutatakse nahapinna puhastamiseks enne süstimist,
  • soovituslik on puhastada nahapind ringjate liigutustega seest väljapoole ja lasta alkoholil nahal 15-30 sekundit kuivada (kui alkoholil ei lasta kuivada, ei jõua alkohol hävitada kõiki baktereid),
  • alkoholilappidega süstepiirkonna puhastamine vähendab põletiku tekke riski,
  • alkoholilappi ei tohi kasutada pärast süstimist verevoolu peatamiseks, sest alkohol takistab vere hüübimist.

Kaitse teisi!

Enamik narkootikume süstivaid inimesi soovib, et nad poleks kunagi süstimist alustanud.

Kui sa ei taha, et teised alustaksid süstimist siis:

• Ära räägi süstimisest mitte-süstijate juuresolekul.
• Kontrolli ennast, kui sul palutakse süstimisest rääkida. Isegi kui sa kirjeldad nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, on inimestel omadus keskenduda vaid positiivsele ning arvata, et nendel ei lähe halvasti ning sinu kirjeldatud halvad kogemused nendega ei juhtu.
• Kui sa süstid mitte-süstijate juuresolekul, siis arvesta, et süstimise nägemine mõjub süstimist mitte proovinutele julgustavalt.
• Mõtle end tagasi situatsiooni, kus sa ise alustasid süstimist ja katsu mitte-süstijaid eemal hoida sinu süstimist soodustavatest olukordadest.