Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Amfetamiinitüüpi stimulandid

  • Amfetamiinitüüpi stimulandid on kesknärvisüsteemi ergutavad ained.
  • Siia rühma kuuluvad amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy.
  • Kõigi nende ainete lühi- ja pikaajaline toime on sarnane.
  • Ecstasyt tarvitatakse peaaegu alati sotsiaalses kontekstis, seetõttu erineb selle  tarvitajaskond muude uimastite tarvitajatest.

 

Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid, mõju alusel liigitatakse  nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy.

Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog, mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid.

Osasid neist ainetest valmistatakse ebaseaduslikes laboreis, osad toodetakse legaalselt ravimitööstuses. Tavaliselt on need heledad, eri toonides pulbrid, tabletid, kapslid ja lahused, mida tarvitatakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni.

Amfetamiinitüüpi stimulante toodetakse ebaseaduslikult maailma paljudes piirkondades, näiteks Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

Mõningaid ATS-aineid kasutatakse meditsiinis ravimitena, Eestis näiteks Ridalini. See narkootilise aine retseptiga müüdav ravim sisaldab metüülfenidaati ja seda määratakse narkolepsia ning lastel esineva tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäire (ADHD) korral.

Tarvitamine ja selle mõjud

Tarvitamisviise on mitmesuguseid – ATS-aineid neelatakse alla, süstitakse, tõmmatakse ninna või suitsetatakse.

Toime sõltub enamasti inimese isiksusest, tema meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal. Amfetamiinitüüpi stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi tegevust. Eufooriat tekitav annus võib sõltuvalt inimesest ja keskkonnast muuta tarvitaja ka närviliseks ja ärevaks.

Amfetamiinitüüpi stimulantide lühiajaline toime

Stimulantide tarvitamisel tekib eufooria ja erutatus, suureneb jutukus, inimene on püsimatu, rahutu, väsimus taandub. Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine enda või teiste suhtes. Teadvus võib ähmastuda, tekkida võivad ka paanikahood ja paranoia. Võivad tekkida südame-ja veresoonkonnahäired, sest stimulantide tarvitamine koormab südant. Toime lõppedes on inimene masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda.

Tolerantsus aine suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks.

Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted.

Mõju rasedatele: kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist. Tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi ja vaimset alaarengut, nende raskusaste sõltub ema tarvitatud kogustest. Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud.

Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime

Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired.

ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus, tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus.

Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed põletikud, mõnikord ka veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C-hepatiit, HIV) ohustavad neid, kes kasutavad ebahügieenilisi süstlaid või jagavad neid teistega.

Foto: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut