Muskaatpähkel

Ametlikud nimed

Muskaatpähkel

Aine tüüp

Muskaatpähkel (Myristica fragrans) on oma toimeainelt hallutsinogeen. Muskaatpähklit tuntakse Euroopas kui vürtsi (maitseaine), vähem kui ravimit. Muskaatpähklit tarvitatakse aga ka joobe tekitamiseks, 5-30 g muskaatpähklit võib juba kaasa tuua 2-5 tundi kestvad hallutsinatsioonid. Psühhoaktiivset toimet omavad fenüülalaniini derivaadid – müritsiin, elemisiin ja safrool, mis muutuvad organismis meskaliini ja amfetamiini sarnasteks derivaatideks.1 2

Joobe tekitamiseks muskaatpähklit süüakse, aga kirjeldatud on ka ninna tõmbamist ja suitsetamist. On olnud juhtumeid, kus noored soovitavad muskaatpähklit üksteisele kui „looduslikku“ rahustavat vahendit, kuid kuna doseerida ei osata, tekib loodetud eufooria asemel hirmuhoogudega mürgistus.

Lühiajalise ja pikaajalise tarvitamise mõju

Suures koguses muskaatpähklite tarvitamine toob kaasa iivelduse, oksendamise, tugevad peavalud, ärevuse ja kiirenenud südametegevuse.

Muskaatpähklijoobe tekkimiseks võib võtta kuni paar tundi, seda teadmata võetakse enne joobe saabumist sisse uus kogus, kuna arvatakse et esialgsest ei piisanud. Tulemuseks on ohtlikult suur aine kogus organismis, millest lahti saamiseks võib organismil kuluda päevi.

Lühiajalised tarvitamise mõjud:

  • eufooria
  • hallutsinatsioonid
  • meeleoluhäired
  • hirmutunne
  • seedehäired
  • nahapunetus

Kõrvalmõjud ja terviseriskid

Muskaatpähkli kõrvalmõjud ja terviseriskid:

  • depressioon
  • iiveldus
  • oksendamine
  • krambid
  • kuiv suu
  • unetus
  • kõhuvalu
  • ärrituvus
  • valu rinnus
  • jäsemete külmus
  • pearinglus
  • deliirium
  • hingamisraskused
  • surmahirm
  • hüperaktiivsus
  • kehatemperatuuri tõus, palavik
  • kiire pulss
  • rahutus

Liiga suurte koguste muskaatpähklitega käivad tavaliselt kaasas ärevus, hirm ja saabuva huku tunne. Hirmutavalt mõjuvad tekkivad psühhootilised episoodid, luulud ja hallutsinatsioonid. On olnud juhtumeid, kus muskaatpähkliõli pikaajaline tarvitamine on viinud kroonilise psühhoosini.

Suurtes kogustes võib muskaatpähkel kaasa tuua vererõhu tõusu tasemeni, mis võib olla eluohtlik ning vajatakse arstiabi. Trüptofaani või türamiini (õlu, osad juustud, veinid, heeringas, pärm, kanamaks) sisaldavate toiduainete tarvitamist koos muskaatpähkliga tuleks vältida.

Sõltuvus ja võõrutusnähud

Muskaatpähkel füüsilist sõltuvust ei tekita. Muskaatpähklit tarvitatakse tema kerge kättesaadavuse tõttu nö „väravaajavaks“ narkootikumide maailma, kust sisenedes soovitakse proovida uusi ja kangemaid joovet tekitavaid aineid.

Mürgistuse tunnused ja üledoos

Muskaatpähklist võib saada üledoosi. Mingist kogusest alates muskaatpähkli psühhoaktiivseid toimed enam ei suurene, kuid siiski mõju ja taastumisaeg pikenevad. Kõhuvalu, ebanormaalselt kiire südametegevus, iiveldus ja pearinglus on märgid muskaatpähkli üledoosist. Mõnikord esineb ka oksendamist, hingamis- või urineerimisraskusi.

Mürgistuse korral ilmnevad:

  • vererõhu langus
  • survetunne rinnus
  • südamekloppimine

Muskaatpähkli kangus varieerub, mistõttu võivad üledoosi tekitavad kogused olla erinevad.

1 Carstairs DS, Cantrell LF.  The spice of life: An analysis of nutmeg exposures in California. Clinical Toxicology 2011; Vol 49; 3:177-180. (http://dx.doi.org/10.3109/15563650.2011.561210)
2 Sangalli CB, Sangalli B, Chiang W. Toxicology of Nutmeg Abuse. Journal of Toxicology: Clinical Toxicology 2000; vol 38; 6:671-678. ( http://dx.doi.org/10.1081/CLT-100102020)

Siit saad abi