Menüü

Vaata ka: alkoinfo.ee / hiv.ee

Kanep

„Selle, mis hašiš ühe käega annab, võtab ta teisega tagasi; võiks ütelda, et ta annab kujutlusvõime, kuid ei lase sellest saada mingit kasu.”

                                                                                                                                                          C. Baudelaire

  • Kanepitooted on marihuaana, hašiš ja hašišiõli.
  • Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis.
  • Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi.
  • Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele.

 

Kanep (Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 2–3 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka kultuurtaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5–9 saagja servaga lehekesest.

Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali, neist 61 kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoididest on tuntuim narkootiliselt aktiivne delta-9-tetrahüdrokannabinool (ehk lühendatult THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. THC-sisaldus sigaretis (võttes lisaks arvesse suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest.

Kanepi THC-sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. 1960-70. aastatel sisaldas keskmine marihuaanasigaret 1–3% THC-d (ehk umbes 10 mg sigareti kohta), nüüd on kanepisigareti (nii marihuaana kui hašiši) sisaldus harilikult 6–20% (umbes 60–200 mg. sigareti kohta). Sellepärast on suure hulga varasemate kanepitoodete tarvitamise uuringute tulemused muutunud küsitavaks, sest tänapäeva marihuaana või hašiši suitsetaja tarvitab THC-d kordades rohkem. Üks viise kanepitaime THC-sisalduse suurendamiseks on emastaimede tolmlemise takistamine, et ei tekiks seemneid. Sellist marihuaanat tuntakse sinsemilla (hispaania keeles seemneteta) nime all.

Tihti kasutatakse rääkides termineid kannabis ja kanep, mis on üldisemad ega täpsusta, millise konkreetse tootega – marihuaana, hašiši või hašišiõliga – on tegemist.

Marihuaana

Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. Slängis kutsutakse teda nimedega: mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka, šmal, kurevo, anaša. Võib esineda ka pressitult, eri suuruse ja kujuga tükkidena. Marihuaana sisaldab 2-8% THCd. Värvuselt on ta kollakasroheline, rohekas, või pruunikasroheline ning  eritab suitsetamisel spetsiifilist imalmagusat lõhna. Suitsetatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna tubakaga, vahel manustatakse ka suu kaudu – küpsetatuna kookide või küpsiste sees.

Hašiš

Hašišit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku erikujulisteks tükikesteks või kangideks. Slängis kutsutakse teda nimedega: haš, plastiliin, maroko, tükk, kivi, pigi, gašik, briketas. Nagu marihuaanalgi, on tal spetsiifiline lõhn. Hašišit suitsetatakse piibus, paberisse keeratud sigaretis või hoopis näritakse, see sisaldab 10-20% THCd.

Hašišiõli

Eriti tugeva toimega on hašišiõli, mida valmistatakse taime osadest (õisikud, lehed) või hašišist lahustiga ekstraheerimise teel. Kanepiõli lisatakse tilgana kas tavalisele sigaretile või toime suurendamiseks ka marihuaanasigaretile. Välimuselt on ta tumeroheline kuni must, suhteliselt paks, õlilaadne vedelik, enamasti lahusti  lõhnaga.

Tarvitamine ja selle mõju

Marihuaanat ja hašišit harilikult suitsetatakse sigarettides või piibus (ka vesipiibus), nii puhtal kujul kui ka tubakaga segatuna. Marihuaanasuitsetaja kopsudesse jõuab sigaretis sisalduvast THC-st vaid viiendik kuni neljandik, sest 40–50% pääseb ümbritsevasse õhku ja ülejäänu laguneb kuumuse tõttu. Mõju ilmneb umbes poole tunni pärast ning kestab 2-3 tundi. Toime sõltub lisaks THC-sisaldusele suitsetaja meeleolust, ootustest ja isegi kohast ning seltskonnast, kus kanepitoodet tarvitatakse. Algaja tarvitaja ei tunne sageli üldse midagi või siis tunneb vaid kerget iiveldust.

Hašišit ka näritakse, kanepiõli lisatakse tilgana tavalisele sigaretile või toime suurendamiseks marihuaanasigaretile.

Marihuaanat lisatakse vahel ka toitudele, söömisel-joomisel algab toime 1–2 tunni pärast ja kestab kauem, kuid on 3–5 korda nõrgem kui suitsetades. Selline tarvitamise viis pole õnneks kuigi levinud, sest mõju on sageli ettearvamatu tugevuse ja kestusega.

Kanepitoodete joobe tunnused

Füüsilised:

  • veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb;
  • südame löögisagedus kiireneb;
  • kehatemperatuur langeb;
  • koordinatsioonihäired;
  • pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad.

Psüühilised:

  • lõõgastustunne;
  • (kerge) eufooria;
  • muretus;
  • kohatu naermine;
  • suurenenud söögiisu;
  • muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat;
  • mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine;
  • kriitikavõime nõrgenemine;
  • meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus.
Kanepitoodete lühiajaline toime

Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Kanepisuitsetaja (siin ja edaspidi tähendab see nii marihuaana- kui hašiši suitsetajat) on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood.

Vanematel ja/või südametervisega hädas olevatel inimestel võib kanepitoodete tarvitamine põhjustada infarkti või südame isheemiatõbe.

Mõju rasedatele: THC läbib platsentabarjääri ning jõuab ema vereringe kaudu ka lapseni. Uuringud näitavad, et raseduse ajal kanepitooteid tarvitanud emade lapsed on sündides lühemad ja sünnikaalult kergemad. Lisaks tekib nendel lastel hilisemas arengus tihti mitmeid arengu- ja käitumishäireid (näiteks hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime).

Mõju autojuhtidele: uuringud tõestavad, et juhtida autot pärast kanepitoodete tarvitamist on niisama ohtlik kui purjuspäi. Kanepitoodete tarvitamine mõjutab tugevalt inimese psühhomotoorseid funktsioone: näiteks liigutuste koordinatsiooni, taju ja valvsust (teisisõnu valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida) ning tähelepanuvõimet (näiteks suutlikkus jälgida mõõdikuid auto armatuurlaual). Uuringud on ka näidanud, et võime autot sirgelt teel hoida on 20 mg. THC tarvitamise järel (see on umbes üks keskmine kanepisigaret) niisama „hea” kui ühepromillise alkoholijoobe korral.

Kanepitoodete pikaajaline toime

Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu.

Kanepisuits (nii marihuaana- kui hašiši suits) sisaldab oluliselt rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits (ligi neli korda rohkem tõrva kui tubakasigaretis!), see võib põhjustada hingamisteede vähki, südame- ja veresoonkonnahaigusi. Reeglina tõmmatakse kanepisuits võimalikult sügavale kopsudesse ning hoitakse võimalikult kaua hinge kinni (sellest viimasest pole küll tegelikult mõju suurendamiseks mingit abi), uksed-aknad hoitakse hoolega kinni ning sigaret suitsetatakse ära viimse piirini (erinevalt tubakasigaretist, mida üldjuhul filtrini või näppude kõrvetamiseni ei tõmmata). Vähi ja mitmesuguste hingamisteede haiguste soodustamiseks on sellest kõigest rohkem kui küll.

Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi (flashback). Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid.

Erinevate teadusuuringute andmetel jääb umbes 10% regulaarselt kanepit tarvitavatest inimestest sellest ainest sõltuvusse. Sõltuvus areneb välja pikemaajalise tarvitamise jooksul, lisaks tekib mõnedel tarvitajatel tolerantsus: et uuesti kogeda samaväärset mõju, läheb tarvis üha suuremaid koguseid. Kui sõltlane enam oma harjumuspärast annust ei saa, tekivad võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust, ärevustunnet ja kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad higistamishood, kerge iiveldus ja värinad. Võõrutusnähud olenevad tarvitatava aine kogusest, tarvitamise kestusest ja isiksuseomadustest ning neid esineb tihti siis, kui rohke ja pikaajaline tarvitamine järsku lõpetatakse.
Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele või halvendada seisundit märkimisväärselt, näiteks võib tarvitamise tagajärjel tekkida:

  • Deliirium. Inimesel on raskusi ajas ja ruumis orienteerumisega, ta ei pruugi ära tunda tuttavaid ega aru saada, mis tema ümber toimub. See kestab mõnest tunnist kuni mõne päevani. Deliiriumi tekkimine on tõenäolisem, kui inimene on lisaks suurele tarvitatud THC-kogusele veel näiteks magamata või pohmeluses.
  • Kanepipsühhoos. Psühhoos erineb deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise mõtlemise võime justkui toimib, kuid reaalsustaju ehk side tegelikkusega on muutunud või hoopis kadunud. Analüütilisest mõtlemisest pole kasu, istudes katuseäärel eesmärgiga sealt alla hüpata, teadmata oma nime ja tekkinud olukorra põhjusi, kuid andes endale suhteliselt hästi aru sellest, kus sa oled ja mida teha kavatsed. Psühhoos püsib kauem kui deliirium, ühest kuni kuue nädalani, kuid kaob vaid siis, kui rohkem kanepitooteid ei tarvitata. Uuringud näitavad, et umbes 10% nendest, kes on elus rohkem kui ühe korra marihuaanat või hašišit suitsetanud, on kogenud kas psühhoosi või deliiriumi. Riski ulatus on otseses seoses THC-sisalduse ja tarvitamise sagedusega.
  • Skisofreenia. Kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada skisofreeniat inimestel, kellel on selleks eelsoodumus, kuid kellel see muidu ei avalduks. Lisaks on tõendeid, et skisofreenia avaldub kanepisuitsetajatel keskmisest mitu aastat varem. Mida nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad on riskid.
  • Paanikahood. Kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada ka erineva tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini juhtub seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad kogemata harjumuspärasest suurema koguse THC-d. Inimene tunneb, et igasugune kontroll kaob, hapnikku ei jätku, ta sureb kohe või läheb hulluks. Sageli tekib ebareaalsuse tunne. Mõnikord saavad paanikahoost alguse ärevushäired, mis vajavad juba psühhiaatrite sekkumist.
  • Tahtetuse sündroom (amotivational syndrome). Pikka aega kanepitooteid tarvitanud inimene võib muutuda ükskõikseks, apaatseks ega suuda millelegi pikemalt keskenduda. Ta võib küll teha tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal raske kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides hakkama saada. Tekivad probleemid lühimäluga: inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi või mis äsja juhtus. Halveneb eneseväljendusoskus ja analüüsivõime. Tähelepanuvõime on puudulik, samuti on kehvem reaktsioonikiirus ja ajataju.